Vītiņi vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vītiņi vald

läti Vītiņu pagasts

Pindala: 133,8 km²
Elanikke: 786 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 5,9 in/km²
Keskus: Vītiņi
Vītiņu pagasts LocMap.png

Vītiņi vald (läti keeles Vītiņu pagasts) on vald Lätis Leedu piiri ääres Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Auce linnaga ja Ukri, Vecauce, Lielauce ning Bēne vallaga, lisaks veel Salduse piirkonna Vadakste, Jaunauce ning Zvārde vallaga. Leedus piirneb see Akmenė rajooni Naujoji Akmenė maavallaga.

Valla pindala on 133,8 km². 2011. aastal oli seal 962 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 790 inimest. Aastal 2011 elas vallas 671 lätlast, 72 venelast, 43 valgevenelast, 16 ukrainlast, 6 poolakat ja 152 leedulast.[2] Valla keskus on Vītiņi küla. Vallavanema kohuseid täidab Auce linnapea Guntis Šēfers (ühine Vecauce vallaga).[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varem asusid valla aladel Ķevele (Gut Keveln), Sirmele (Sirmeln), Kokmuiža (Dobelsberg) ja Vītiņi mõisade (Weitenfeld) maad. Aastal 1935 oli Jelgava kreisi kuulunud valla pindala 132 km² ja seal oli 2469 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati Vecauce vallas Ķevele, Vecauce ja Vītiņi külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1958 liideti Auce maaterritooriumi kolhoosi Rītausma maad Vītiņi külanõukoguga. Aastal 1961 liideti külanõukoguga veel Ukri külanõukogu kolhoosi Rītausma maad, ent Priedula kolhoosi maad liideti Vadakste külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Sniķere sovhoosi alad Ukri külanõukoguga. Aastal 1975 liideti Vītiņi külanõukoguga veel osa Auce maaterritooriumi ja Lielauce külanõukogude maadest .[5]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti sealsed alad Auce piirkonnaga. Aastast 2021 kuulub vald Dobele piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valla suurim jõgi on Vadakste jõgi, teised suuremad jõed on selle lisajõed Avīkne, Līgotne ja Skujaine.

Looduskaitse all on Ķevele park, Ķevele pargi pärnad, Ķevele pargi pöögid, Ķevele allikad, ehk Kuningallikad, Dzirkanti kalmistu elupuud, Lielpēteri pärn, Lielpēteri tamm, Zariņi hõbehaavad, Vana-Auce lossipargi pärnad, Vana-Auce lossipargi tammed, Vana-Auce lossipargi saar, Vana-Auce lossipargi hall lepp, Vītiņi park ja Suur mänd, lisaks veel üks nimetu põlispuu.[6]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Grīnerti muinaskalmed, Incēni ehk Dobe linnamägi ja Metsamäe linnamägi.[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on kuus küla. Valla keskus Vītiņi on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 291 elanikku. Teine sama staatusega küla on Ķevele 131 elanikuga aastal 2022. Ülejäänud külad on staausega mazciems: Bungas 54 elanikuga aastal 2014, Galāti 41 elanikuga aastal 2014, Kokmuiža 24 elanikuga aastal 2014 ja Putras 56 elanikuga aastal 2014.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Dobeles novads
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]