Krimūnase vald

Allikas: Vikipeedia
Krimūnase vald

läti Krimūnu pagasts

Vapp

Pindala: 70,8 km²
Elanikke: 1031 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14,6 in/km²
Keskus: Krimūnas

Krimūnase vald (läti keeles Krimūnu pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Dobele linna, Bērze, Auri ja Tērvete vallaga ning Jelgava piirkonna Glūda ja Zaļenieki vallaga.

Valla pindala on 70,8 km². 2021. aasta seisuga elas seal 1008 inimest. Valla keskus on Krimūnase küla. Vallavanem on Anita Riekstiņa.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Audzi (Neu-Friedrichshof), Bīlasti (Bersemünde) ja Lipsti (Klein-Friedrichshof) mõisa maadele.

Vald on kujunenud aastal 1945 Auri valda moodustatud Krimūnase külanõukogust. Aastal 1954 liideti see Auri külanõukoguga, ent moodustati taas aastal 1971. Toona arvati selle koosseisu Bite külanõukogu Lenini kolhoosi ja Austrumi külanõukogu Krimūnase sovhoosi alad. Aastal 1979 liideti sellega veel osa Dobele ja Austrumi külanõukogust.[3]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

Glūda luteri kirik on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all.[4]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valda jääb Gulbji tiik. Suuremad jõed on Auce jõgi ja Bērze jõgi.

Looduskaitse all on Lācīši hiidtamm, Vecmaikužase tamm, Ozoli tamm, Čēmaiši tamm, Degase mõisa tamm, Bištēviņi tamm, Lāčgalvase tamm, Lāmase tamm, Lāmase pärn, Lāmase mänd, Airese tamm ja veel kaks nimetut põlispuud.[5]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1432 lätlast, 146 venelast, 92 valgevenelast, 28 ukrainlast, 29 poolakat ja 36 leedulast.[6]

Valla keskus Krimūnas on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 389 elanikku. Staatusega vidējciems on Akācijas 142 elanikuga aastal 2022 ja Ceriņi 133 elanikuga aastal 2022. Staatusega mazciems on Parūķis 72 elanikuga aastal 2005 ja Degu muiža 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Dobeles novads, vaadatud 31. 07 2022
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Ethnic composition of Latvia 2011
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]