Biksti vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Biksti vald

läti Bikstu pagasts

Pindala: 96 km²
Elanikke: 756 (1.01.2022)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7,9 in/km²
Keskus: Biksti
Bikstu pagasts LocMap.png

Biksti vald (läti keeles Bikstu pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Annenieki ja Zebrene vallaga, lisaks veel Tukumsi piirkonna Jaunpilsi vallaga ning Salduse piirkonna Blīdene ja Remte vallaga.

Valla pindala on 96 km². 2021. aasta seisuga elas seal 791 inimest. Valla keskus on Biksti küla. Vallavanem on Irēna Dabra (ühine Zebrene vallaga).[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Biksti (Bixten) ja Upe (Bächhof) mõisade maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 62,6 km² ja seal oli 1265 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Spriņģi ja Biksti külanõukogud, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1950 liideti Biksti külanõukoguga likvideeritav Spriņģi külanõukogu. Aastal 1963 liideti sellega Upenieki külanõukogu Biksti kolhoosi maad, ent Kaķenieki sovhoosi maad liideti Annenieki külanõukoguga. Aastal 1975 liideti sellega likvideeritav Zebrene külanõukogu, ent aastal 1989 moodustati Zebrene külanõukogu taas.[4]

Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Valda jääb Zebruse järv. Suuremad jõed on Bērze jõgi ja selle lisajõgi Bikstupe.

Looduskaitse all on Zebruse allikad, Vērpji Ohvrikünnapuu, Ruki tamm, Upesmuiža Jäme tamm, Bērziņi elupuu, Bērziņi tamm, Lekužase tamm, Krasti künnapuu ja veel viis nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Zebruse ja Svēte järvede kaitseala.[5]

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Biksti mõisa hoonetekompleks, sealhulgas häärber ja vesiveski, Ezerlūķi linnamägi, Audari muinaskalmed ning Lejascīskase asulakoht.[6]

Kohaliku kaitse all on Upe mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park, kaks lauta, teenijate maja ja häärber, Biksti mõisa park, ait, eluhoone ning hiljem teenijate majaks ümber ehitatud laut, Biksti raudteejaam, Smiltnieki linnamägi, Vērpji muinaskalmed ja Zvirgzdi muinaskalmed (ka Rootsi hauad või Kalmekaasik).[7]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 869 lätlast, 24 venelast, 17 valgevenelast, 10 ukrainlast, 7 poolakat ja 17 leedulast.[8]

Valla keskus Biksti on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 241 elanikku. Sama staatusega on veel Upenieki 103 elanikuga aastal 2005 ja Bērzupe 80 elanikuga aastal 2006. Staatusega mazciems on Bikstu stacija 46 elanikuga aastal 2006, Mazbiksti 67 elanikuga aastal 2006, Līvi 44 elanikuga aastal 2006 ja Jaunā māja 18 elanikuga aastal 2006.

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]