Augstkalne vald
| Augstkalne vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Augstkalnes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 64,5 km² | |
Elanikke: 784 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 12,2 in/km² | |
| Keskus: Augstkalne | |
 |
Augstkalne vald (läti keeles Augstkalnes pagasts) on vald Lätis Leedu piiri ääres Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Bukaiši ja Tērvete vallaga, Jelgava piirkonna Zaļenieki ja Vilce vallaga ning Leedu Joniškise rajooni Žagarė vallaga.
Valla pindala on 64,5 km². 2011. aastal oli seal 981 elanikku, 2021. aastal 835. 2011. aastal elas vallas 712 lätlast, 115 venelast, 47 valgevenelast, 9 ukrainlast, 4 poolakat ja 90 leedulast.[2] Valla keskus on Augstkalne küla. Vallavanem on Sandra Latiša (ühine Bukaiši vallaga).[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Mazberķene (Klein-Berken) ja Mežmuiža (Grenzhof) mõisa maadele. Algselt kandis vald nime Mežmuiža vald. Aastal 1935 oli valla pindala 86,5 km². Augstkalne nime hakkas vald kandma aastal 1939.[4] Vald on saanud nime tänapäeval Vilce valda jääva ja Silene muinasmaakonnale kuulunud linnamäe järgi.
1945. aastal moodustati vallas Berķene ja Augstkalne külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1951. aastal liideti osa likvideeritava Berķene külanõukogu maid Augstkalne külanõukoguga.[5]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2002. aastal liideti vald Tērvete piirkonnaga, aastast 2021 kuulub see aga Dobele piirkonda.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Valla suuremad jõed on Tērvete jõgi, Svēte jõgi ja Reņģe jõgi.
Looduskaitse all on Mācītājmuiža Suur tamm, Mācītājmuiža Väike tamm, Gaiļi kask, Skarase tamm, Dāļķini pärn, Ceriņi tammed, Mežmuiža pargi pärn, Trenči tamm, Ainavase tamm ja Mežamuiža tamm, lisaks veel neli nimetut põlispuud. Valda jääb Svēte oru kaitseala pindalaga 45,87 hektarit.[6]
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priedulāji muinaskalmed, Kauliņi muinaskalmed, Mežmuiža mõisa hoonetekompleks (sealhulgas häärber) ja Mežmuiža luteri kirik, sealhulgas Šrēderēte pere hauaplaat.[7] Kohaliku kaitse all on Mazpelveži asulakoht, Rubeņi muinaskalmed ja Mežmuiza mõisakompleksi kuuluvad park, ait, veski, teenijate maja ning mõisavalitseja maja.[8]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Vallas on viis küla. Valla keskus Augstkalne on staatusega lielciems ja aastal 2022 oli seal 474 elanikku. Dzeguzēni on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 76 elanikku. Veel kolm küla on staatusega mazciems: Klinti 22 elanikuga (2005. aastal), Vienības 20 elanikuga (2005. aastal) ja Vilkaiši 24 elanikuga (2005. aastal).
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Pastoraat -
Valla maastik
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Rīkojums par dažu Latvijas pagastu nosaukumu pārdēvēšanu. Valdības Vēstnesis - 1939.a 30.detsember
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Augstkalne vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis