Võsa-ritsiklind
| Võsa-ritsiklind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Põõsalindlased Sylviidae või Acrocephalidae |
| Perekond |
Ritsiklind Locustella |
| Liik |
Võsa-ritsiklind |
| Binaarne nimetus | |
|
Locustella naevia (Boddaert, 1783) | |
Võsa-ritsiklind (Locustella naevia) on linnuliik põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonnast ritsiklinnu perekonnast.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Ta pesitseb Euroopas ja Aasias. Talvitab Loode-Aafrika–India joonel.
Võsa-ritsiklind on Eestis võrdlemisi üldlevinud väikesearvuline kuni harilik haudelind, pesitsusaegset arvukust on hinnatud 70 000 – 100 000 paarile.[1]
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Linnu pikkus on 13–14 cm. Ülapool on mustriga oliivpruun, alapool valkjas või kollakas. Pugualal on tumedam varjund ja mõnel isendil selged peened triibud. Tagakeha külgedel ja saba alapoole kattesulgedel on alati tumedad triibud.
Hääl[muuda | muuda lähteteksti]
Kutsehüüd on vali stipp. Laul on üksluine kõrge lrrrrr..., mis võib lühikeste vahedega kesta mitu tundi järjest. Laulab madalal põõsas või kõrge rohttaime varrel, aktiivsemalt videvikus ja koidu ajal.
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Elab kuivadel või niisketel niitudel, eriti luhtadel, kraavipervedel ja sooservades.
Pesitsemine ja toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Pesa asub tasasel pinnal või mättal tiheda rohttaimestiku varjus, see koosneb kuivadest kõrtest ja taimevillast. Kurnas on neli kuni seitse muna. Pojad väljuvad pesast 10–13 päeva vanuselt.
Toiduks on putukad.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Võsa-ritsiklind andmebaasis eElurikkus
