Umut Baysan
Umut Baysan on filosoof, kes töötab vaimufilosoofia ja metafüüsika vallas.
Ta on Oxfordi Ülikooli õppejõud.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Realiseerimissuhted metafüüsikas
[muuda | muuda lähteteksti]Vaimufilosoofias, metafüüsikas ja teadusfilosoofias nimetatakse realiseerimiseks mingit suhet kõrgema tasandi omaduste ja kõrgema tasandi seisundite ning madalama tasandi omaduste ja madalama tasandi omaduste vahel. David Chalmers ("On implementing a computation") nimetab seda implementatsiooniks ja Carl Gillett ("Constitution, and multiple constitution, in the sciences: Using the neuron to construct a starting framework") konstitutsiooniks. (Thomas Polger (Natural Minds, ptk 4) vaatleb funktsiooni realiseerimise tüüpe. Ronald Endicott räägib entsüklopeediaartiklis "Multiple Realizability" realiseerimise mõistest.) Carl F. Craver ja Robert A. Wilson selgitavad käsiraamatuartiklis "Realization" realiseerimise mõiste kasutamisviise tunnetusteaduses ja metafüüsikas. Kevin Morris ("Guidelines for theorizing about realization") arutab realiseerimise näiteid ning realiseerimisteooria metodoloogiat. Sven Walter ("Taking realization seriously: No cure for epiphobia") arutab realiseerimisteooriat seoses vaimse põhjuslikkusega. Karen Bennett ("Construction area (no hard hat required)") pakub ehitussuhete teooria, millest mõned on realiseerimisuhted.) Vaimufilosoofias ja tunnetusteaduses on peaaegu üldtunnustatud, et vaimseid omadusi realiseerivad füüsilised omadused. Ka teistes "eriteadustes" mainitavaid omadusi realiseerivad omadused, mida uurib füüsika. Väidetakse, et neid realiseeritakse mitmeti: eri juhtudel realiseerivad neid eri füüsikalised omadused, nii et need ei taandu füüsikalistele omadustele (Hilary Putnam, "Psychological predicates"; Jerry Fodor, "Special Sciences"). Öeldakse, et funktsionaalseid ja arvutuslikke omadusi, mida individueerivad põhjuslikud ja funktsionaalsed rollid, realiseerivad esimest järku omadused, mis neid rolle mängivad, või süsteemide osade omadused, millel on teatud funktsioonid (Ned Block, Readings in the philosophy of psychology; Robert Cummins, "Analysis and subsumption in the behaviorism of Hull"). Öeldakse, et dispositsioonilisi omadusi, näiteks haprust, realiseerivad kategoorilised (mittedispositsioonilised omadused; Elizabeth W. Prior, Robert Pargetter ja Frank Jackson, "Three Theses about Dispositions"). Öeldakse, et määratavaid omadusi realiseerivad nende määratud omadused (Stephen Yablo, "Mental causation"; Sydney Shoemaker, "Realization and mental causation"; Jessica M. Wilson; "How Superduper Does a Physicalist Supervenience Need to Be"). (Yablo ja Wilson väidavad täpsemalt, et vaimsed omadused on määratavad omadused, mille realiseerijad on nende määratud omadused.) On öeldud, et struktuurilisi omadusi realiseerivad mittestruktuurilised omadused (Carl Gillett, "The dimensions of realization: A critique of the standard view"). (Gillett on küll struktuurilise omaduse mõiste suhtes skeptiline, kuid väidab, et kui need oleks, siis neid realiseeriks mittestruktuurilised omadused ja suhted, nii nagu kõrgema tasandi omadust realiseerivad füüsikalised omadused ja suhted.) On öeldud, et Ramsey lauseid realiseerivad konkreetsed asjade seisud (David Lewis, "Ramseyan humility").
"Realiseerimine" on katustermin, mis osutab mingile sõltuvussuhtele kõrgema tasandi omaduste või seisundite (või kirjelduste) ning madalama tasandi omaduste või seisundite vahel järgmises mõttes: kõrgema tasandi omadus või seisund sõltub kehastusest madalama tasandi realiseerija või realiseerijatena, mis teeb ta paratamatuks. Võib-olla termin "realiseerimine" tähistab eri juhtudel eri laadi suhteid. (Thomas Polger (Natural Minds, "Realization and the metaphysics of mind") ütleb, et kuna funktsiooni mõisteid on mitu (põhjuslik funktsioon, teleoloogiline funktsioon jne), siis peaks olema mitu realiseerimissuhet.) Baysan pakub, et mis tahes suhet, mida see termin tähistab, võib nimetada realiseerimissuhteks.
Realiseerimissuhte relaatidena on mainitud omadusi, liike, tüüpe, seisundeid, (omaduste üksikjuhte, sündmusi ja eksemplare. ([[Erandlik käsitlus on John Heilil ("Multiple realizability", "Multiply realized properties") ja Thomas Polgeril (Natural Minds). Heil analüüsib realiseerimist predikaatide ja omaduste vahelise suhtena: predikaat "tunneb valu" on tõeselt rakendatav erinevatele organismidele, millel on erinevad füüsilised omadused. Kui seda osutamissuhet tahta võtta realiseerimissuhtena, lisanduvad nimekirja predikaadid. Polgeri järgi on funktsiooni realiseerimine suhe objektide (kandjate) ja funktsioonide (funktsionaalsete omaduste vahel: funktsiooni realiseerimine on funktsiooni omamine.) Eeldades, et need kategooriad mahuvad omaduse ja üksikjuhu kategooria alla, võib küsida, kas realiseerimissuhetes osalevad omadused või nende üksikjuhud? Thomas Polger ja Lawrence Shapiro ("Understanding the dimensions of realization") ütlevad, et realiseerimissuhetes ei saa osaleda omaduste üksikjuhud, sest see, mida realiseertakse, peab olema mitmeti realiseeritav, seega korratav, aga omaduse üksikjuht ei ole korratav. Aga kas omadustevahelisi realiseerimissuhteid saab mõista nende üksikjuhtude vaheliste realiseerimissuhete kaudu? Sydney Shoemakeri (Physical Realization) järgi tähendab see, et üks omadus realiseerib teist, et ühe üksikjuhud on teise ükskjuhtude võimalikud realseerijad. Siis saavad realiseerimissuhted olla kategooriainklusiivsed (Robert Endicott, "Realization, reductios, and category inclusion"): neis võivad osaleda mitmesse ontoloogilisse kategooriasse kuuluvad entiteedid. Üks omadus omadusrealiseerib teist parajasti siis, kui esimese iga üksikjuht realiseerib mõnd teise üksikjuhtu. Ühe omaduse üksikjuht realiseerib teise omaduse üksikjuhtu parajasti siis, kui esimene omadus omadusrealiseerib teist. See on Baysani "inklusioonitees". Kui ühe omaduse üksikjuht ükskjuhtrealiseerib teist omadust, siis esimese iga üksikjuht realiseerib mõnd teise ükskjuhtu.
Realiseerimissuhted on antisümmeetrilised, irrefleksiivsed ja transitiivsed. Realiseerimissuhteid peetakse tavaliselt ka sünkroonseteks. Kui C–kiu ärritus realiseerib valu tundmise üksikjuhu, siis need üksikjuhud on üheaegsed. Lawrence Shapiro (The Mind Incarnate) arvab, et realiseerimine erineb muu hulgas selle poolest põhjustamisest. Ent Jessica Wilson ("Non-reductive realization and the powers-based subset strategy") märgib, et mõnesid omadusi võidakse individueerida ajalooliselt, näiteks ehtsal rahatähel peab olema teatud ajalooline seos keskpangaga. Ent ka sel juhul on realiseerija ja realiseeritav omadus vähemalt osaliselt üheaegsed.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- Realization Relations in Metaphysics. – Minds and Machines, 2015, 25, lk 247–260.
- An Argument for Power Inheritance. – Philosophical Quarterly, 2016.
- Causal Powers and the Necessity of Realization. – International Journal of Philosophical Studies, 2017.
- A New Response to the New Evil Demon Problem. – Logos and Episteme, 2017.
- Lawful Mimickers. – Analysis, 2017.
- Epiphenomenal Properties. – Australasian Journal of Philosophy, 2017.