David Lewis

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA filosoofist; Taani disainerist vaata artiklit David Lewis (disainer); teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit David Lewis (täpsustus)

David Kellogg Lewis (28. september 1941 Oberlin, Ohio14. oktoober 2001 Princeton) oli USA filosoof, üks väljapaistvamaid analüütilisi filosoofe[1], kes on andnud olulise panuse metafüüsikasse, vaimufilosoofiasse, keelefilosoofiasse, matemaatikafilosoofiasse, teadusfilosoofiasse, otsustusteooriasse, epistemoloogiasse, metaeetikasse ja esteetikasse.[2] Ta kirjutas palju ka filosoofilisest loogikast[3].

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lewise vanemad olid OberlinKi College'i valitsemise professor John D. Lewis ja keskaja ajaloolane Ruth Ewart Kelloggs Lewis.

Oberlini keskkoolis õppides kuulas Lewis kolledži keemialoenguid.

Ta õppis Swarthmore College'is keemiat. Õpingute ajal veetis ta aasta (19591960) Oxfordi ülikoolis, kus ta kuulas John Langshaw Austini, Gilbert Ryle'i, Paul Grice'i ja Peter Strawsoni loenguid ning tema juhendaja oli Iris Murdoch. Pärast seda vahetas ta eriala ning otsustas pühenduda filosoofiale ja nimelt analüütilisele filosoofiale.

Ta läks 1962 Harvardi ülikoolikooli doktoriõppesse. Tema juhendaja oli Williard Van Orman Quine. Doktoritööst, milles ta kasutas mänguteooriat keeleliste konventsioonide uurimiseks, kasvas välja raamat "Convention: A Philosophical Study" (1969). Harvardis osales ta ka Austraalia filosoofi John Jamieson Carswell Smarti seminaris, millest said alguse tema tihedad sidemed Austraaliaga.

Alates 1966. aastast töötas ta abiprofessorina California Ülikoolis Los Angeleses ning 1970. aastast kaasprofessorina ning 1973. aastast professorina Princetoni ülikoolis, mille õppejõuks ta jäi surmani. Aastal 1973 ilmus ka tema raamat "Counterfactuals", milles ta analüüsis kontrafaktuaale võimalike maailmade kaudu ning esitas oma modaalse realismi. Raamatus "On the Plurality of Worlds" ("Maailmade paljusest") avaldas ta osalt oma 1984. aasta John Locke'i loengute materjali, arendades edasi ja kaitstes modaalset realismi.

Aastatel 1971, 1975, igal aastal 19791999 ning lühikest aega 2001 viibis Lewis osa aega Austraalias.

Lewise Erdösi arv oli 3.

Ta kannatas suhkurtõve all. Aastal 2000 siirdati talle abikaasa neer. Ta suri suhkurtõve tüsistusena ilmnenud südamepuudulikkusse.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metafüüsika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hume'ilik kaasumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lewise järgi taandub reaalsus täiesti lokaalsete loomulike omaduste ja loomulike suhete ajalis-ruumilisele jaotumisele: "See on õpetus, et kõik, milles maailm seisneb (all there is to the world) on lokaalsete partikulaarsete tõsiasjade (matters of particular fact) tohutu mosaiik, lihtsalt üks väike asi ja siis teine." (1986b:ix) Kõik tõed maailma kohta kaasuvad selle jaotumisega. Seda pidas ta paratamatuks ja aprioorseks tõeks. Peale selle eeldas ta, et kõik täiesti loomulikud omadused ja suhted selles maailmas on punktisuuruste objektide seesmised omadused ja ajalis-ruumilised suhted. Seda ta pidas kontingentseks tõeks[4]. Lewis nimetas sellist kaasumist Hume'ilikuks kaasumiseks.

Loodusseadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtsama versiooni järgi on loodusseadused on lihtsad ja ühtlasi tugevad tõed, st lihtsalt sõnastatavad, kuid maailma kohta palju ütlevad tõed.

Täpsemalt, loodusseadused on üldistused, mis kuuluvad lihtsuse ja tugevuse poolest parimasse tõdede kogumisse.

Peale selle, lihtsust tuleb mõõta niisuguse keele suhtes, milles kõik predikaadid tähistavad täiesti loomulikke omadusi. Selle nõude tõttu peavad loomulikud omadused olema paika pandud enne seadusi[5].

Tõenäosuslikud seadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõenäosuslikud seadused ei määra ära, mis tulevikus juhtub, vaid ütlevad, kui suure tõenäosusega miski võib juhtuda. Selliste seaduste analüüsimiseks võtab Lewis peale lihtsuse ja tugevuse kriteeriumi tarvitusele kokkulangemise (fit) kriteeriumi: tõdede kogumil, millest järeldub, et sellel, mis juhtub, oli suurem tõenäosus juhtuda, on parem kokkulangevus kui tõdede kogumil, millest järeldub, et sellel, mis juhtub, oli väiksem tõenäosus juhtuda. Seadused on üldistused, mis kuuluvad tugevuse, lihtsuse ja kokkulangevuse poolest parimasse tõdede kogumisse. Sellest kogumist järelduvad konditsionaalid kujul "Kui maailma ajalool hetkel t on omadus H, siis sündmuse A tõenäosus hetkel t on x". Sündmuse A tõenäosus hetkel t on x siis ja ainult siis, kui parima tõdede kogumi järelduste seas on konditsionaal kujul "Kui maailma ajalool hetkel t on omadus H, siis sündmuse A tõenäosus hetkel t on x", kus H on kõik tõed maailma ajaloo kohta hetkel t.

1980ndatel ütles Lewis sellest analüüsist ajutiselt lahti, sest ta leidis, et see on vastuolus ühe kontseptuaalse tõega, mida ta nimetas põhimõtteliseks põhimõtteks (Principal Principle). See ütleb, et mõistuspärane toimija seab oma uskumise astmed vastavusse tõenäosustega. Nimelt, kui on antud arv x, propositsioon A, hetk t, mõistuspärane toimija, kelle tõendid käivad ainult hetke t ja varasemate hetkede kohta, ning propositsioon E, mis käib ainult hetke t ja varasemate hetkede kohta ning millest järeldub, et A tõenäosus hetkel t on x, siis toimija uskumise aste, et A, tingimusel, et E, on x. Teiste sõnadega, toimijatel, kellel pole tõendeid t-st hilisemate hetkede kohta, on A uskumise ratsionaalne aste tingimusel, et A tõenäosus on x ning tal on kõik tõendid hetke t ja varasemate hetkede kohta, x.

Kui tulevikus juhtub vähetõenäoline sündmus, siis parem kokkulangemine on sellisel tõdede süsteemil, mis näiteks ütleks, et selle sündmuse tõenäosus on 1.

Modaalne realism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Modaalsuste loomuse küsimuses pooldas Lewis modaalset realismi (ehtne modaalne realism). Võimalikud maailmad on konkreetsed. Propositsioon on võimalik siis ja ainult siis, kui ta on tõene ühes neist maailmadest[6]. Indiviidide modaalseid omadusi seletas ta vasteteooria abil (et indiviidi kohta teises võimalikus maailmas midagi öelda, tuleb rääkida tema vastest tolles maailmas).

Vaimufilosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaimufilosoofias kaitses Lewis algupärast materialismi (füsikalismi) versiooni.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harvardis õppides tutvus ta Stephaniega, kellest sai tema abikaasa. Nad olid abielus Davidi elu lõpuni. Nad käisid koos konverentsidel ning kirjutasid koos kolm artiklit.

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Brian Weatherson ütleb oma Stanfordi entsüklopeedia sissekandes Lewise kohta: "üks 20. sajandi tähtsamaid filosoofe".
  2. Brian Weatherson. David Lewis Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias.
  3. Peter King. David Kellog Lewis
  4. Tänapäeva füüsika (Belli teoreem) toetab seisukohta, et see nii ei ole.
  5. Seadused on Lewise järgi kontingentsed, kuid see, millised omadused on loomulikud, ei ole kontingentne.
  6. Propositsiooni võetakse sel juhul ainult selle maailma kohta käivana.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]