Ultramariinviolett

Allikas: Vikipeedia
Ultramariinviolett pigmendipulbrina

Ultramariinviolett on tehislik anorgaaniline värvipigment, värvuselt keskmise tumedusega sinaka kuni roosaka varjundiga lilla[1], võrreldav sireli- või lavendlilillaga.

Värvainete indeksis kannab ultramariinviolett tähiseid PV15 (Pigment Violet 15) ja 77007[2].

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Ultramariinvioleti Na6Al6Si6O24S4saamiseks kuumutatakse ultramariinsinise Al6Na8O24S3Si6 ja 2,5–5% ammooniumkloriidi segu 200–250 °C juures õhu juuresolekul. Kaltsineerimisprotsess kestab neli päeva, kuni on saavutatud pigmendi lilla värvus[3]. Protsessil naatrium reageerib, moodustades naatriumkloriidi, mis pestakse välja. See lilla pigment nagu ka ultramariinpunane leiutati Saksamaal 1875. aasta paiku[4].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Ultramariinviolett on stabiilne ja hea valguskindlusega pigment, kuid vähese värvijõu ja katvusega. Värvitoon mangaanvioletist heledam, segamisel võimaldab rohkem erinevaid värvusnüansse, eriti violettsinise gammas segades ultramariinvioletti ultramariiniga[5]. Vees lahustumatu. Nõrkade hapete või väävliaurude toimel võib värvus tuhmuda[6]. Ei sobi kasutamiseks freskos, lubivärvides ega tsemendi toonimiseks[7], kuid sobib sisetööde kaseiinvärvidesse. Kasutatakse koos mooniõliga õlivärvides, samuti akrüül- ja vesivärvides, ka värviandjana kosmeetikatoodetes ja seepides, seda peetakse piisavalt ohutuks, et kasutada ka silmade ümbruse nahal[8][9].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]