Mangaanviolett

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mangaanvioleti pulber purgis
Mangaanviolett õlivärvis: vasakul lasuurina tsinkvalgel, paremal värviülemineku näidis puhtalt pigmendilt erinevate segudeni valgega

Mangaanviolett ehk Nürnbergi violett on tumevioletse värvusega anorgaaniline värvipigment, koostiselt ammoonium-mangaan(III)difosfaat, valemiga MnNH4P2O7.

Värvainete indeksis on mangaanvioleti tähised PV 16 (Pigment Violet 16) ja C.I. 77742. CAS-number on 10101-66-3[1].

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Mangaanviolett sünteesiti esmakordselt Saksamaal Nürnbergi violeti nime all 1868. aastal, selle leiutajaks on E. Leykauf[2]. Umbes 1890. aastatest oli värvipigment saadaval nii õli- kui ka akvarellvärvides Inglismaal kunstitarvete müüja Winsor & Newton kataloogis[3].

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pigmendi valmistamiseks kuumutatakse mangaanoksiidi, fosforhappe ja ammooniumdivesinikfosfaadi segu 120 °C juures nelja tunni jooksul ja veel tund aega temperatuuril 300 °C. Kuumale segule lisatakse vett ja jätkatekse kuumutamist veel nelja tunni jooksul. Lahuses sadenenud aine pestakse ja kuivatatakse[4].

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Tume-sügavvioletse värvusega pigment, mida võib olla nii sinakama kui ka punakama varjundiga. Tugevate hapete ja aluste toimel ühend laguneb. Kannatab välja kuumutamist kuni 250 °C ja on väga valguspüsiv. Pigmendi värviandvus ja katvus on nõrgad, seetõttu on seda õlivärvis kasutatud pigem harva[5], kuid ta on hea lasuurvärv[6]. Mangaan toimib õlivärvis sikatiivina, kiirendades õli kuivamist[7].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Et pigment on nahal kahjutu, leiab see palju kasutamist kosmeetikas, näiteks silmapliiatsites, lauvärvides, küünelakkides ja juuksevärvides, samuti värvilistes vannisoolades ja muudes kehahooldustoodetes[8][9]. Sissehingamisel ja neelamisel on pigmenditolm mürgine[10].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]