Mõttekoda

Allikas: Vikipeedia

Mõttekoda ehk ajutrust ehk ajukeskus on uurimisinstituut või muu organisatsioon, mille eesmärgiks on pakkuda nõu ja ideid poliitika, kaubanduse või julgeoleku alal. Sageli on mõttekojad seotud ülikoolide, erafirmade, sõjaväe või muude institutsioonidega. Enamasti mõeldakse mõttekodade all selliseid organisatsioone, kus toimub multi- või interdistsiplinaarne uurimistöö. Sarnaste probleemidega lühiajaliselt tegelemiseks korraldatakse ajurünnakuid ja haridusasutused suve(üli)koole.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda kasutas sõnaühendit "brain trust" (ajutrust) ameerika ajakirjanik Allen White 21. märtsil 1903 oma artiklis ajakirjas Saturday Evening Post. Lendsõnadeks sõnaühend muutus pärast seda, kui teine Ameerika ajakirjanik James M. Kiran ajalehes New York Times avaldas artikli, kus nimetas "ajutrustiks" professorite-nõunike gruppi, kes aitas kaasa Franklin Roosevelti võidule 1932. aasta presidendivalimistel. Pärast seda hakati "ajutrustiks" hakati nimetama sedasama nõunike gruppi ja üleüldse igasugust asjatundjate ühendust, kes töötavad välja uued projektid, pakuvad uusi ideid ja otsivad püstitatud ülesannete lahendamise viise.

"Ajukeskused" viivad ellu originaalseid uuringuid ja haridusprogramme, mis on suunatud õpetamisele ning poliitikutele ja isikutele, kes moodustavad ühiskonna arvamust majandus-, sotsiaal-, poliitika-, ökoloogia- ning ohutusprobleemide küsimuste laias ringis, vastupanu osutamisele. Peale selle kujutavad ened endast ühiskonna kontrollimise tööriista ning järelikult mõjutavad ühiskonna eesmärke ja väärtusi.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurima arengu tegid läbi mõttekojad said läänemaailmas. Dominantsete sihitegevusalade järgi võib mõttekodasid jaotada uurimis-kirjastamis-, lobistlikeks, õiguskaitse-, kulturoloogilisteks ja otstarbelisteks. Uurivate probleemide ulatuse järgi jaotatakse neid maailma-, üldriiklikeks ja regionaalseteks.

Poliitilise orientatsiooni järgi: poliitiliselt angažeerituks ja poliitiliselt sõltumatuteks. John Todd Stuarti, endise USA saadiku Moldovas ja praeguse rahvusvahelise majanduse Instituudi asedirektori Washingtonis, arvates peavad edukad mõttekojad ühendama intellektuaalset täiuslikkust praktilisega. Võttes arvesse nende mõju ühiskondlik-poliitilistele, majandus- ja muudele protsessidele, on mõttekojad arvatud "viienda võimu" juurde.

Tuntumad mõttekojad riigiti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pennsylvania ülikoolis USA-s on viidud läbi aastaringsed 6500 mõttekoja uuringud, mille tulemuste põhjal avalikustatakse aruandeid juhtivate keskuste nimekirjadega maailmas ning erinevate regioonide ja suundade järgi. All on esitatud "mõttekojad" kõige autoriteetsemate ja mõjukamate nimekirjast 2011. aasta kokkuvõtte põhjal:

1) Brookings Institution – USA

2) Chatham House – Suurbritannia

3) Carnegie Endowment for International Peace – USA

4) Council on Foreign Relations – USA

5) CSIS – USA

6) RAND Corporation – USA

7) Amnesty International – Suurbritannia

8) Transparency International – Saksamaa

9) ICG – Belgia

10) Peterson Institute for International Economics – USA

11) SWP – Saksamaa

12) IISS – Suurbritannia

13) Heritage Foundation – USA

14) Cato Institute – USA

15) Woodrow Wilson International Center for Scholars – USA

16) Bruegel – Belgia

17) AEI – USA

18) SIPRI – Rootsi

19) Center for American Progress – USA

20) Adam Smith Institute – Suurbritannia

21) Carnegie Moscow Center – Venemaa

22) Human Rights Watch – Suurbritannia

23) Centro de Estudio Publicos – Tšiili

24) Maailma majanduse ning rahvusvaheliste suhete instituut – Venemaa

25) CASE – Poola.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]