Mõttekoda

Allikas: Vikipeedia

Mõttekoda ehk ajutrust ehk ajukeskus on uurimisinstituut või muu organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda nõu ja ideid poliitika, kaubanduse või julgeoleku kohta. Sageli on mõttekojad seotud ülikoolide, erafirmade, sõjaväe või muude institutsioonidega. Enamasti mõeldakse mõttekodade all selliseid organisatsioone, kus toimub multi- või interdistsiplinaarne uurimistöö. Sarnaste probleemidega lühiajaliselt tegelemiseks korraldatakse ajurünnakuid ja suve(üli)koole haridusasutuste juures.

Kadri Liiki määratluse järgi on mõttekoda sideaine – substants, mis asub poliitikute, akadeemilise maailma, meedia ja ülejäänud ühiskonna kokkupuutekohas. Mõttekojad võimaldavad neil omavahel mõtestatult suhelda, tõlkides ühtesid teistele ja panustades natuke ka omalt poolt. Selline sidestus on mõttekodade ainuomane funktsioon.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimest korda kasutas sõnaühendit brain trust (ajutrust) Ameerika ajakirjanik William Allen White 21. märtsil 1903 ajakirja Saturday Evening Post artiklis. Sõnaühend muutus lendsõnaks pärast seda, kui teine Ameerika ajakirjanik James M. Kieran avaldas ajalehes New York Times artikli, kus nimetas ajutrustiks professorite-nõunike gruppi, kes aitas kaasa Franklin Roosevelti võidule 1932. aasta presidendivalimistel. Pärast seda hakati ajutrustiks nimetama sedasama nõunike gruppi ja üleüldse igasugust asjatundjate ühendust, kes töötavad välja uusi projekte, pakuvad uusi ideid ja otsivad ülesannete lahendamise viise.

Ajukeskused korraldavad uuringuid ja haridusprogramme, kus õpetavad poliitikuid ja teisi isikuid, kes kujundavad ühiskonna arvamust majandus-, sotsiaal-, poliitika-, ökoloogia- ning ohutusküsimustes. Peale selle on need ühiskonna kontrollimise tööriistad, mis seeläbi mõjutavad ühiskonna eesmärke ja väärtusi.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Peamise tegevusala järgi võib mõttekodasid jaotada uurimis-kirjastamis-, lobi-, õiguskaitse-, kulturoloogilisteks ja sihtotstarbelisteks mõttekodadeks. Probleemide ulatuse järgi jaotatakse neid maailma-, üldriiklikeks ja regionaalseteks mõttekodadeks.

Poliitilise orientatsiooni järgi poliitiliselt angažeerituteks ja poliitiliselt sõltumatuteks. John Todd Stewart, endine USA saadik Moldovas ja rahvusvahelise majanduse Instituudi asedirektori Washingtonis, arvab, et edukad mõttekojad peavad ühendama intellektuaalset täiuslikkust praktilisega. Võttes arvesse nende mõju ühiskondlik-poliitilistele, majandus- ja muudele protsessidele, on mõttekojad arvatud viienda võimu juurde.

Tuntumad mõttekojad riigiti[muuda | muuda lähteteksti]

Pennsylvania ülikoolis USA-s tehakse aasta jooksul 6500 mõttekoja uuringud, mille tulemuste põhjal avalikustatakse juhtivate keskuste nimekirjad regioonide ja suundade järgi. All on esitatud 2011. a nimekirja kõige autoriteetsemad ja mõjukamad mõttekojad:

1) Brookings Institution – USA

2) Chatham HouseSuurbritannia

3) Carnegie Endowment for International Peace – USA

4) Council on Foreign Relations – USA

5) CSIS – USA

6) RAND Corporation – USA

7) Amnesty International – Suurbritannia

8) Transparency InternationalSaksamaa

9) ICGBelgia

10) Peterson Institute for International Economics – USA

11) SWP – Saksamaa

12) IISS – Suurbritannia

13) Heritage Foundation – USA

14) Cato Institute – USA

15) Woodrow Wilson International Center for Scholars – USA

16) Bruegel – Belgia

17) AEI – USA

18) SIPRIRootsi

19) Center for American Progress – USA

20) Adam Smith Institute – Suurbritannia

21) Carnegie Moscow Center – Venemaa

22) Human Rights Watch – Suurbritannia

23) Centro de Estudio Publicos – Tšiili

24) Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituut – Venemaa

25) CASEPoola

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Argo Ideon, THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016. Tallinn 2016, lk 158