Tšekeholo keel

Tšekeholo keel (Cheke Holo)
Kõneldakse	Saalomoni Saared
Piirkonnad	Okeaania
Kokku kõnelejaid	~10 800 (1999)
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond  Kesk-Ida-Austroneesia keelkond   Mesomelaneesia keeled    Tšekeholo keel
Keelekoodid
ISO 639-3	mrn
Santa Isabel saare kaart

Tšekeholo keel (Cheke holo) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vaikses ookeanis asuvas Saalomoni Saarte saareriiki kuuluval Santa Isabeli saarel. Selles piirkonnas kõneldakse lisaks tšekeholo keelele ka inglise keelt ning veel seitset kohalikku keelt. Tšekeholo keel on selles piirkonnas levinuim keel.

Tšekeholo keel on suguluses kokota keelega. Lisaks sellele on veel hulk keeli, mis omavad väga palju sarnasusi tšekeholo keelega. Need on: blablanga, gao ja zazao keeled.

Keele nimetus

Keele nimetuse päritolu

Cheke Holo – sõna-sõnalt inglise keelde tõlkides tähendab «uplands language» ehk «kõrgustike keel» eesti keeles. Keelele on pandud selline nimetus selle kõnelejate asukoha pärast, kes elavad kõrgendikel ja orgudes Saalomoni Saarte mägises piirkonnas.

Muud nimetused

Keele alternatiivsed nimetused on A’ara, Holo, Kubonitu, Maringe (Maringhe), Hograno (Hogirano).

Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas, Maringe's, elanikud nimetasid oma keelt «Maringe», kuid saarte Põhja-Lääne piirkonnas, Hograno's, seda nimetati «Hograno». Alles 20. sajandi teisel poolel keelt hakati nimetama «Cheke Holo» ühte moodi kogu Saalamoni Saarte piirkonnas.

Keelkonna andmed

Piirkond, kus kõneldakse

Tšekeholo on keel, mida kõneldakse Saalomoni Saartel. Ethnologue 2010. aasta andmete põhjal kasutatakse keelt Santa Isabeli saarel, täpsemalt: Maringe piirkonnas, Ghnulahaghde külas, Kia District piirkonnas, Hograno ranniku külades, Gao-Bughotu piirkonnas, ka laialipillutatud külades.

Kõnelejate arv

Tänapäeval on väga raske tšekeholo keele kõnelejate arvu kindlaks teha. Erinevad andmed:

• Geoffrey M. White «Cheke Holo (Maringe/Hograno) dictionary» andmetel kõneles aastal 1987 tšekeholo keelt umbes 7584 inimest.

• Ethnologue'i 1999. aasta andmete põhjal kõneles tšekeholo keelt emakeelena umbes 10 840 inimest.
• Tšekeholo keelt kõneleb umbes 65–70% Santa Isabeli saare (Saalamoni Saarte suurim saar) elanikest, mis tähendab, et see on peamine keel selles piirkonnas.

Arvsõnad

Tšekeholo keele arvusüsteem

Tabel 1. Tšekeholo keele arvsõnad

Arvsõnad	Tšekeholo keeles	Eesti keeles
1	kaisei	üks
2	pʰei	kaks
3	tʰiloi	kolm
4	fati	neli
5	ɡlimai	viis
6	nam̥noi	kuus
7	fitui	seitse
8	n̥anai	kaheksa
9	n̥evai	üheksa
10	nabotʰoi	kümme
50	ɡlima fului	viiskümmend
100	kaisei ɣobi	ükssada

• Arvsõnad 1 kuni 5, 7 ja 10 omavad Austroneesia juuri.

• Pange tähele, et [ m̥ ] arvsõnas 6 nam̥noi ning [ n̥ ] arvsõnades 8 n̥anai ja 9 n̥evai on helitu ning [ n̥ ] mõnikord hääldatakse nagu hn.

Fonoloogia ja foneetika

Ortograafia ja foneetika

Tabel 2. Tšekeholo keele ortograafia ja foneetika

Tähtede ortograafia	Foneetiline sümbol
a	a
b	b
ch	č
d	d
e	e
f	f
ḡ	g
g	ɣ
gh	ɣʰ
gn	ɦʰ
gnh	ɦʰ
i	i
k	k
kh	kʰ
l	l
lh	lʰ
g	ɣ
m	m
mh	mʰ
n	n
n̄	ŋ
n̄h	ŋʰ
o	o
p	p
ph	pʰ
r	r
rh	rʰ
s	s
t	t
th	tʰ
u	u
v	v
w	w
z	z

Häälikusüsteem

1. Hääldamisreeglid

a) Helisuse järgi jagatakse :

• p, l ja k – helitud häälikud

• m, n, n̄ – helilised häälikud

b) /t(th)/ hääldatakse täpselt samamoodi nagu inglise keeles «the».

c) Tšekeholo keeles viimast häälikut ei hääldata.

d) Nooremad tšekeholo keele kõnelejad arvavad, et /z/ häälikut pole olemas, seega oma kõnes nad hääldavad /z/ asemel /j/. Vanemad inimesed nii ei arva. Seetõttu tänapäeval häälik /z/ kaotab oma tähtsust.

Näide: noored ütlevad [gaiju], vanemad [gaizu].

e) Enamik sõnu, mis sisaldavad häälikut /v/ on laensõnad, mis võeti üle bugotu keelest (Bughotu language).

f) Tšekeholo keeles ei ole olemas häälikut /w/. See häälik leidub mõnedes laensõnades (wiki, wasi).

g) Glotaalsed häälikud on tšekeholo keeles helitud. Kui need seisavad sõnas teste häälikute juures, siis neid eraldatakse apostroofiga ( ' ).

h) Täishäälikute inventaar tšekeholo keeles on pigem ebahuvitav. Keeles kasutatakse viie täishääliku süsteemi, milles heli võib erineda sõltuvalt foneetilisest keskkonnast.

Täishäälikud:

i hääldatakse nagu inglise keeles «eat»

e hääldatakse nagu inglise keeles «egg»

a hääldatakse nagu inglise keeles (esimene a) «banana»

o hääldatakse nagu inglise keeles «open»

u hääldatakse nagu inglise keeles «new»

i) Häälikud, mille moodustamisel tekib suuõõnes või huultel mingi osaline või täielik takistus kasutatakse nende ees tähte h.

Näide:

• m̥ata – interjöör. Hääldatakse nagu [hmata].

2. Vokaalfoneemid

Tabel 3. Tšekeholo keele vokaalid

	Eesvokaalid	Keskvokaalid	Tagavokaalid
Kõrged	i		u
Keskkõrged	e		o
Madalad		a

3. Konsonantfoneemid

Tabel 4. Tšekeholo keele konsonadid   Labiaalsed Alveolaarsed Palataalsed Velaarsed Glotaalsed Klusiilid p pʰ b t tʰ d č ǰ k kʰ g ʔ Frikatiivid f v s z   ɣ h Nasaalid m̥ m ṇ n ṇ (pikk) n̄ ŋ   Lateraalid   l̥ l       Tremulandid   ṛ r       Poolvokaalid w

Morfoloogia

Tšekeholo keel on aja jooksul kujunenud tugevasti flekteerivaks keeleks. Keel kasutab sõnatuletuses ja vormimoodustuses fleksiooni.

Asesõna ehk pronoomen

On olemas neli arvukategooria liiget: ainsus, kaksus, kolmsus, mitmus.

1. Isikulised asesõnad

Tabel 5. Tšekeholo keele isikulised asesõnad

Isik	Ainsus	Duaal ehk kaksus	Triaal ehk kolmsus	Mitmus
1. inklusiivne	iara	tapa	tatilo	tahati
1. eksklusiivne	iara	gepa	getilo	gehati
2.	iaga	gopa	gotilo	gotilo
3. meessoost	mana	phia mare	tilo mare	(hati) mare
3. muu	na'a	repa	retilo	rehati; re'e

• Duaalsed võtavad vormi –pa (phla – kaks), triaalsed –tilo (tilo – kolm) ja mitmus –hati (fati – neli)

2. Enesekohased asesõnad

Tabel 6. Tšekeholo keele enesekohased asesõnad

Isik	Ainsus	Mitmus
1. inklusiivne	gau iara	gita (tapa, tatilo, tahiti)
1. eksklusiivne	gau iara	gami (gepa, getilo, gehati)
2.	nigo lago	gami (gopa, gotilo)
3. meessoost	ni mana	di (phia mare, tilo mare, mare)
3. muu	ni na'a	di (repa, retilo, re'e, rehati)

Näide: Hara ni mana – otsida teda

3. Omastavad asesõnad

On olemas kaks tüüpi omastavat asesõna: võõrandamatud ja lahutamatud.

Võõrandamatuid vorme kasutatakse selleks, et näidata, kes omandab teatud toitu, jooki, tubakat ja muud tarbekaupa.

Tabel 7. Tšekeholo keele omastavad võõrandamatud asesõnad

Isik	Ainsus	Mitmus
1. inklusiivne	nogu (nimisõna) iara	noda (nimisõna) (tapa, tatilo)
1. eksklusiivne	nogu (nimisõna) iara	nomi (nimisõna) (gepa, getilo)
2.	nou (nimisõna) iago	nomi (nimisõna) (gopa, gotilo)
3. meessoost	nogna (nimisõna) mana	nodi (nimisõna) (phia, mare)
3. muu	nogna (nimisõna) na'a	nodi (nimisõna) (repa, retilo)

Tabel 8. Tšekeholo keele omastavad lahutamatud asesõnad

Isik	Ainsus	Mitmus
1. inklusiivne	nimisõna + ḡu iara	(nimisõna) + da (tapa, tatilo)
1. eksklusiivne	nimisõna + ḡu iara	(nimisõna) + mi (gepa, getilo)
2.	nimisõna + mu iaro	(nimisõna) + mi (gopa, gotilo)
3. meessoost	nimisõna + gna mana	(nimisõna) + di (phia, mare)
3. muu	nimisõna + na'a	(nimisõna) + de (repa, retilo)

Näited:

• khamegna mana – tema käsi

• dogeḡu iara – minu ema

4. Näitavad asesõnad

On olemas neli demonstratiivi. Inglise keeles need täidavad funktsiooni: this, that, these, those.

Tabel 9. Tšekeholo keele näitavad asesõnad

	Proksimaalne	Distaalne
Ainsus	igne – this/see	igno – that/ too
Mitmus	igre – these/need	igro – those/ nod

Nimisõna ehk substantiiv

a) Kui tegusõnale lisada sufiks -gna, siis sellel on sama funktsioon nagu sufiks -ing inglise keeles. Moodustub nimisõna.

Näited:

• gamu; gamugna – eat / sööma; eating / söömine

• fifilo; fifilogna – look / vaatama; looking / vaatamine

b) Paljud nimisõnad moodustatakse tegusõnadest. Kui helitu sulghälikute (k, p, t) taha lisada h, siis tegusõnast moodustub nimisõna.

Näited:

• ko'u / kho'u – jooma / vesi.

• poloru / pholoru – kompenseerima / kompensatsioon

Artiklid

Artiklid on alati nimisõna taga.

a) Ainsuse artiklid

Näited:

• hore na – a canoe / kanuu

• hore ia – the canoe / kindel kanuu

b) Mitmuse artiklid

Näited:

• hore re – canoes / kanuud

• hore ra – the canoes / kindlad kanuud

Hulgasõna ehk kvantor

Väga sageli kasutatavad kvantorid näitavad, kas tegemist on ühe üksusega või määratlematu arvuga.

Üksikasju tähistatakse numbriga üks (kaisei), kollektiive mõistetega keha (mõned, aga mitte teised), ḡoro (kõik rühmast), ḡoro (kõik väga suurest hulgast).

Näited:

• kaisei sua na – üks laps

• keha sua re – mõni laps

• ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud rühmas kõik)

• ḡoro sua re – kõik lapsed (teatud suures hulgas kõik)

Omadussõna ehk adjektiiv

a) Omadussõnad, mis kirjeldavad isikut või asja on alati nimisõna järel.

Näited:

• mae bi'o – suur mees

• kho'i rifu – külm vesi

b) Paljud omadussõnad on moodustatud tegusõnadest. Tuleb lisada sõnale eesliidet na või moodustada nihe konsonantide vahel: f muutub fn-ks, s muutub sn-ks.

Näited:

• mhagu / namhagu – kartma/ arg

• fotho/ fnotho – sulgeda/ suletud

Tegusõna

Lühendid, mida näidetes kasutatakse:

• v – verb

• Sg – ainsus

• Ng – eitav kõneliik

• Pr -olevik

• Ipf – lihtminevik

• Sm – subjektimarker

• art – artikkel

1. Sihiline / Sihitu tegusõna

Sõnavormid ni ja di määravad mõlemad objekti, mis kuulub kolmandale isikule.

Ainsuses kasutatakse ni ja mitmuses di.

Näited:

• atha ne na – saama (seda)

• athadina – saama need

2. Eesliide

a) Sihitu tegusõna muutub sihiliseks kui sellele lisada eesliidet fa.

Näide:

• lehe – surema / falehe – tapma (põhjus surra)
• karha – elama / fakarha – salvestama

b) Kui omadussõnale, mis määrab tegevust, lisada eesliidet fa, siis see funktsioneerib sihiline tegusõnana.

Näide:

• brahu – pikk / au fabrahu – jääda kauemaks ajaks
• bi'o – suur / eha fabi'o – karjuda valjult

c) Paljudes olukorraduses tegusõna funktsioon sõltub kontekstist ja teksti tähendusest.

3. Reduplikatsioon

a) Tšekeholo keeles on olemas skeem (CVVCVCV), mille järgi toimib reduplikatsioon. Tuleb kustutada sõnas vormis teine konsonant.

Näide:

• dalu / daudalu

b) Reduplikatsioon on väga oluline tegusõna moodustamisel.

c) Ühest küljest, reduplikatsiooni tõttu muutuvad sihitud tegusõnad sihilisteks.

Näited:

• fruni / fufruni- olema kaetud / katma

• fliti / fifliti- olema eemaldatud / eemaldama

d)Teisest küljest, reduplikatsioon võib näidata ka seda, et tegevus võib uuesti toimuda või kesta pikemat aega.

Näited:

• tel / tetel- minema / reisima

• aknu / a'aknu – tabama / lööma

4. Ajavormid

a) Lihttulevik

Kui lauses leidub na tegusõna ees, siis tegu on lihtmineviku lausega.

Näide:

• Iago na poloru ka John ia. – Sul tuleb maksta Johnile kompensatsiooni.

    Sul tulevik maksta komp. John'ile art.

b) Minevik

• Kui lauses leidub ne tegusõna ees, siis tegu on mineviku lausega. See tähendab, et tegevus toimus lähimas minevikus.

Mineviku määrab ka tegusõna ees seisev neke, mis tähendab « eile».

Näide:

• Ne tei ugra. – Ta läks kalale.

    Ipf. minema kala

• See, et tegevus on lõpetatud minevikus näitab hi. See seisab tegusõna taga.

Näide:

• La deni hi mana ia. – Ta juba leidis selle.

    Praegu leidma lõp. ta art.

c) Olevik

Kui lauses leidub te tegusõna taga, siis tegu on oleviku lausega. Te ei tähenda ainult oleviku, vaid see võib olla ka asesõna: «mis», « kes», «mida». Tihti te järel tuleb la, mis tähendab «praegu», «kohe».

Näide:

• Kaisei mae chari te la tei gno. – Mees jookseb kiiresti (tormab) seal.

    Üks mees jooks. Pr. praegu tulema seal

Määrsõna ehk adverb

a) Kui omadus- või tegusõnale lisada eesliidet fa, siis need muutuvad määrsõnaks.

Näited:

• di'a – halb / cheke fadi'a (fa + di'a) – rääkima halvasti

• keli – hea / eni fakeli (fa+ keli)- tegema hästi

b) Väike arv tegusõnu võivad funktsioneerida määrsõnana. Need on : fodu – koos olema, sopa – eraldatud olema, koko – ära viskama.

Näited:

• loku fodu – töötama koos

• au sopa – jääma eraldi

c) Teatud hulgal määrsõnadel on erinev tähendus, sest nad muudavad tegevuse eesmärke. Sellised määrsõnad eelnevad tegusõnale, mida nad muudavad.

Näited:

• hoḡla – just, simply / lihtsalt

• roi – somewhat, slightly / veidi, pisut

• the'ome ra'e – not very / mitte väga

d) Tegusõna taga tulevad järgmised määrsõnad:

• fara – väga

• tahu, bi'o – äärmiselt

• tafri – sihitult

• kolho – ainult, kergesti

Eessõna

On olemas kaks peamist eessõna, need on ka ja ke.

a) Eessõna ka on väga mitmekesine, see tähistab asukohta (juures) , näitab aega (ajal), põhjust (sest, et; alates) ning on kaasaaitav (koos).

Näited:

• ka Fraede – Reedel

• fnera ka naflahi – noaga haavata

b) Eessõna ke kasutatakse koos mõistetega (sees, üleval, all), et näidata objekti asukohta. Selle kombinatsiooni tõttu moodustuvad järgmised eessõnad : allpool, seespool, eespool.

• ke lamna – seespool

• ke kligna – eespool

• ke apre – allpool

c) Kui on vaja näidata kindla isiku asukohta, siis tuleb võtta aluseks balu ning lisada sellele järelliidet –gna ainsuse puhul ja –di mitmuse puhul.

Näide:

• Balugna mana – temaga (meessoost isik)

Süntaks ehk lauseõpetus

1. Sõnade järjekord

Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO (subjekt – verb – objekt), VSO (verb -subjekt – objekt), VOS (verb – objekt – subjekt).

a) SVO, VSO, VOS on sõnajärjekombinatsioonid, mida kasutatakse iseseisvas jaatavas lauses, kus alus märgib kuulajale tuntud asja.

c) Keele kõnelejad konstrueerivad lauseid kõigi kolme kombinatsiooni alusel võrdse sagedusega.

d) VSO kombinatsiooni järgi ehitatud lause on keerulisem, sest verbile kuuluv objekt on lauses varjatud.

2. Sidesõna ehk konjunktsioon

a) Keele struktuuris on olemas mitu sidesõna tüüpi.

b) Pärisnimed ja kohanimed on ühendatud omavahel sidesõna ge abil. Eesti keeles see täidab ja sidesõna funktsiooni.

Näide:

• Florence ge Henry. – Florence ja Henry.

c) Kui lauses tahetakse ühendada omavahel kindlat isikut ja isikulist asesõna, siis tuleb kasutada duaalset või triaalset isikulist asesõna, mis täidaks sidesõna funktsiooni.

Duaalsed on : tapa, gepa, gopa, phia mare, repa.

Triaalsed on : tatilo, getilo, gotilo, tilo mare, retilo.

Näide:

• Gopa John – Sina ja John.

d) On olemas veel suur hulk sidesõnu, mida kasutatakse sõnade ühendamiseks.

Need on:

• nu – tähendab eesti keeles: kuid, aga.

• ba – tähendab eesti keeles: või.

• ani, dani – tähendab eesti keeles: kuigi, samal ajal.

• gile – tähendab eesti keeles: kuni, enne.

• tahugna – tähendab eesti keeles: alates, pärast.

• naugna – tähendab eesti keeles: sest, selle tõttu.

e) On olemas veel hulk sõnu, mille funktsiooniks on sõnade ühendamine.

Need on:

• glahu – tähendab eesti keeles: juhul kui.

• na egu nu / na – tähendab eesti keeles: vastasel juhul, muidu.

• neu ba ne – tähendab eesti keeles: kuigi, isegi kui.

Näide:

• Fasosobo ni hore, na elo. – Viska ankur vette, vastasel juhul kanuu triivib teise kohta.

3. Eitav kõneliik

a) Eituse puhul kasutatakse the'o, mis viitab sellele, et tegevus on ebaõnnestunud või puudub mõni objekt lauses.

Näide:

• The'o mola. – Siin pole kanuud.

    Ng. kanuu

b) Eitust on võimalik väljendada paigutades eituse määrajat (the'o) positiivse väide taha.

Näide:

• Neke au mamagra foafota teuana the'o. – Siin ei olnud mingit kaklemist või jaotamist.

c) Muud eituse vormid, mis on moodustatud the'o baasil.

Need on:

• the'oli- tähendab eesti keeles: midagi

• the'othe'o- tähendab eesti keeles: pole piisav

d) Kui tegusõna on eitav, tuleb kasutada vormi the'ome (või selle lühedi: thome).

e) Eituse vormid tuleb alati panna tegusõna ette.

f) Eituse vormil on sama tähendus nagu inglise keeles not, mille funktsiooniks on lause eitamine.

Näide:

• Neke the'ome tei Buala sara ia. – Ma ei lähe Bualasse.

    Ng. v. Buala Sm. Sg.

g) Üldeituse puhul eitatakse lausega väljendatud tervikuna. Selleks kasutatakse blahi, mis seisab tegusõna ees ning tähendab «üldse mitte» eesti keeles.

Näide:

• Iara blahi he tei va'e. – Ma ei läinud kalale

h) Kui tahetakse väljendada negatiivset soovi või tahet, siis kasutatakse alust tira.

Tira tähendab eesti keeles: ei taha, keelduma.

4. Küsilause

Tšekeholo keeles küsimusi esitatakse väga sageli intonatsiooni kaudu. Sel juhul ei kasutata küsisõnu.

a) Küsilause lõpus tavaliselt seisab sõna, mis viitab objektile.

Näide:

• Aḡe noda, ba? – Lähme, hea küll?

• Selles küsilauses intonatsiooni tõstab osake ba.

b) On olemas teatud hulk küsisõnu, mida kasutatakse küsilausete üles ehitamiseks.

Need on:

• hei – kes?

• enha / unha – mis?

• niha – kui palju? millal?

• neha – miks?

• heva – kes?

Näide:

• Hei si te eha ia? – Kes karjus?

c) Küsisõnad niha ja heva seisavad alati küsilause lõpus.

Näide:

• Neke mei mana niha? – Millal ta tuli?

d) Küsisõna unha seisab alati pärast tegusõna.

e)Teatud olukordades võib küsisõna hei tähendada mitte «kes?», vaid «mis?».

Näide:

• Hei sago nanhamu na ia? – Mis su nimi on?

f) Mõnikord küsisõna hei võib tähendada ka «kelle?».

g)Küsisõna heva (kus?) võib teatud küsilauses tähendada «mees / naine kus?» või «grupp kust?».

Võrdlus eesti keelega

1. Erinevused

Tšekeholo keeles on 5 täishäälikut, eesti keeles aga 9. Tšekeholo keeles puuduvad eesti keelele omased : õ, ä, ö, ü.

Tšekeholo keeles on 3 helitut häälikut, eesti keeles aga 12. Eesti keeles on veel: k, p, t, f, h, s, š, z, ž.

Tšekeholo keeles on 3 häälikut, mis puuduvad eesti keeles: ɣ, ḡ, n̄ .

Tšekeholo keeles puuduvad sellised häälikud: š, ž.

Eesti keele põhisõnajärjeks on SVO. Tšekeholo keeles puudub kindel põhisõnajärg. Lauseid on võimalik järjestada kolmel viisil: SVO , VSO, VOS.

2. Sarnasused

Sarnased täishäälikud : a, e, i, o, u.

Sarnased helitud häälikud : b, d, g.

Kirjaviis

Tšekeholo kirjaviisi aluseks on ladina põhitähestik. Kasutatakse klassikalist ladina tähestikku, mis koosneb 26-st tähest.

Need on: Aa, Bb, Cc, Dd, Ee,F f, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz.

Tšekeholo keele kirjasüsteem põhineb IPA (International Phonetic Alphabet) tähestiku süsteemile, mille funktsiooniks on foneetika tähistamine.

Sõnade kirjutamine toimub vasakult paremale.

Huvitav informatsioon

1. Kirjaoskus

• 50 % tšekeholo keele kõnelejatest oskavad lugeda ja kirjutada.

2. Keel ja religioon

• 97% tšekeholo keele kõnelejatest on kristlased.

3. Murded

Keeles on kaks suuremat murderühma: Maringe ja Hograno murded.

Need inimesed, kes elavad Saalomoni Saarte Lõuna-Ida piirkonnas kõnelevad Maringe't ja need, kes elavad Põhja-Läaane piirkonnas, kõnelevad Hograno't.

Hograno kõnelejad ei tunnusta Maringe't ja vastupidi. Keelele pandi nimetus Cheke Holo kui alternatiivne nimi.

Vahe kahe dialekti vahel on ainult mõnedes leksikaalsetes olukordades.

Fonoloogiline struktuur on samasugune.

Tänapäeval teevad mõlema dialekti kõnelejad tihedat koostööd ning käivad ühes kirikus, mida varem ei tehtud.

4. Rahvas

• Tšekeholo keele kõnelejad nimetavad oma keelt «Cheke Tahati», mis tähendab: keel, mis hõlmab meid kõiki.

5. Kuulamine

• Tšekeholo keele kõnet saab kuulata siin. «Kristlaste muusika, laulud ja hümnid»