Sihitu tegusõna

Allikas: Vikipeedia

Sihitu tegusõna ehk intransitiivne tegusõna ehk intransitiiv ehk sihitu pöördsõna on tegusõna, mis esineb ilma sihitiseta. Sihitule tegusõnale vastandub sihiline tegusõna.

Sihitud tegusõnad on näiteks: armuma, noogutama, sõbrustama, lõõmama jne. Poiss armus tüdrukusse esimesest silmapilgust. Ma noogutasin märguandeks üks kord.

Sihitu tegusõna ei väljenda tavaliselt suunatud tegevust.

Laused, kus tegusõna juures sihitis puudub, on intransitiivlaused.[1]

Samas võivad tavaliselt sihitud tegusõnad mõnikord esineda ka sihiliste tegusõnadena: Laps nuttis enda hingetuks - selles lauses on sihitis enda.

Ka sihilised tegusõnad võivad vahel esineda ilma sihitiseta: Nad söövad ja joovad. Sellistesse lausetesse saab siiski alati sihitise juurde lisada.

Sihitu tegusõnaga koos esinev sihitis on oma olemuselt ebatüüpiline. Samasugune ebatüüpiline sihitis võib esineda ka koos sihiliste tegusõnadega. Sellisel juhul on tüüpiline sihitis lausest välja tõrjutud või on see teisenenud määruseks.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael ja Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti keele ja kirjanduse instituut,Tallinn. 46-47