Tüüp 74 (liikurhaubits)
Tüüp 74
| |
|---|---|
| Tehnilised andmed | |
| Pikkus | 5,8 m |
| Laius | 2,9 m |
| Kõrgus | 2,39 m |
| Kaal | 38 t |
| Kiirus | maastikul ? km/h maanteel 53 km/h |
| Käiguvaru | maanteel ? km/h maanteel 300 km |
| Suurtükk | 105 |
| Kuulipildujad | 12,7 ca 500 padrunit |
| Soomus | mm |
| Mootor | Mitsubishi 4ZF 4 silindriline diisel |
| Mootori võimsus | 300 hj |
| Meeskond | 4 inimest |
Tüüp 74 oli Jaapani 105 mm liikurhaubits, mida kasutati aastatel 1975–2000. See jagab mitmeid komponente samal ajal konstrueeritud soomustransportööriga Tüüp 73. Tüüp 74 kere konstrueeris Komatsu, torni ja haubitsa aga Jaapani Terasetööstus. Esimesed prototüübid valmisid 1969. ja 1970. aastal, liikurhaubits standardiseeriti 1974. aastal kui Tüüp 74. Tootmine algas 1975. aastal ja lõpetati 1978. aastal. Selleks ajaks oli toodetud 20 masinat, misjärel otsustati efektiivsema 155 mm liikurhaubitsa Tüüp 75 kasuks.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pearelvaks on 105 mm haubits ja selle jaoks on masinas kaasas 30 mürsku. Maksimaalne laskekaugus on 14,5 km ja mürsu maksimaalne algkiirus 645 m/s. Haubitsal on suudmepidur ja gaasiejektor. Lisaks pearelvale on veel torni peal paremal pool 12,7 mm kuulipilduja M2 Browning (õhutõrjeks).[1] Masin on varustatud ABK relvade vastase filtrisüsteemiga ja ujuvekraanide abil saab ka vees liikuda.
Kere on jagatud kolmeks sektsiooniks: ees paremal paikneb juht, ees vasakul mootor ja taga paikneb suletud torn koos pearelvaga. Juht pääseb masinasse läbi peakohal asuva luugi, mis on varustatud pöörleva periskoobiga. Relvameeskond siseneb tavaliselt läbi nelinurkse luugi masina tagaosas. Lisaks on kaks nelinurkset luuki torni külgedel ja kaks ümmargust luuki torni peal (parempoolse juures asub õhutõrjekuulipilduja).[1]
Tüüp 74 on viis kummikattega maanteeratast, väändvedrustus ja kummalgi pool viienda ratta juures on hüdraulilised amordid.[1]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Tüüp 74 ainsad kasutajad olid Jaapani Omakaitsejõud. Viimati kasutati seda tüüpi liikurhaubitsaid 2. Suurtükiväe rügemendis Asahikawas, Hokkaidōl.[1]
ÜRO konventsionaalsete relvade registri andmetel oli 2000. aastal kasutusel veel 12 masinat, 2001. aastal enam mitte ühtegi.[2][3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Type 74 105 mm self-propelled howitzer (Japan), Self-propelled guns and howitzers (tracked)". Jane’s Online Catalogue (Inglise keel). IHS. 15. jaanuar 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.04.2012. Vaadatud 03.06.2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Jaapani konventsionaalsed relvad aastal 2000" (Inglise keel). UN Office for Disarmament Affairs (UNODA). 4. juuni 2001. Vaadatud 03.06.2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Jaapani konventsionaalsed relvad aastal 2001" (Inglise keel). UN Office for Disarmament Affairs (UNODA). 30. mai 2002. Vaadatud 03.06.2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Chant, Christopher. A Compendium of Armaments and Military Hardware. New York and London: Routledge & Kegan Paul, 1987 ISBN 0-7102-0720-4, lk. 76
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tüüp 74 (liikurhaubits) |
