Massihävitusrelv

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Massihävitusrelvad)
Jump to navigation Jump to search

Massihävitusrelv on ülisuure purustus- või hävitusjõuga relv, mille kasutamine põhjustab kohe või hiljem hulgalisi purustusi ja inimkaotusi ning kahjustab suurel alal looduskeskkonda. Massihävitusrelv avaldab suurt demoraliseerivat ja psühholoogilist mõju.

Massihävitusrelva pealiigid on (termo)tuuma-, bioloogiline ja keemiarelv.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati pommituslennukite kirjeldamiseks. Tol ajal näisid sellised kõrgel lendavad lennukid kui pidurdamatu hävitusjõud ja oht linnade tsiviilisikutele, kes olid sõjaliste konfliktide korral rindelt eemal. Teise maailmasõja ajal pommitati lennukitelt suurlinnu Hamburgi ja Tokyot, kus sai surma kümneid tuhandeid inimesi ühe ööga.[1]

Tavapommide hävitusjõudu ei anna võrreldagi aatomipommi hävitusjõuga, näiteks sellisega, mille Ameerika Ühendriikide lennuk Teise maailmasõja lõpus Hiroshima kohal alla heitis. Aatomipommi plahvatuses hävis terve linn ning umbes 66 000 inimest sai otsekohe surma. Aasta lõpuks suurenes kiirituskahjustuste tõttu surnute arv 140 000-ni. Samalaadne oli massihävitusrelva tekitatud hävitustöö ka Ameerika Ühendriikide korraldatud aatomipommirünnakus Nagasakile. Külma sõja ajal ehitasid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja teised suurriigid tuhandeid tuumapomme, tuumalõhkepeaga rakette ja tuumalaenguga suurtükiväe laskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid ka keemia- ja biorelvi.

Keemiarelva laengud sisaldavad erilisi mürgiseid vedelikke ja gaase, mis lämmatavad ohvreid, saastavad nende verd, tekitavad naha- või närvisüsteemikahjustusi.[1] Kloorigaasi kasutati Esimeses maailmasõjas.

Bioloogilised relvad sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viirusi. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvast selle poolest, et biorelva pole pärast kasutamist võimalik kohe tuvastada. On olemas vahendeid, mis tuvastavad biorelva mõju, kuid see võtab aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, kulub aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud inimesed nakatunud ning alanud on haiguspuhang. Äkilise haiguspuhangu teke on biorelva kasutamise korral üks tähtsamaid tunnuseid.[1] Biorelvi kasutatakse rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võib järgneda surmavate haiguste levik (Siberi katk, kopsukatk, rõuged).

Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas Teise maailmasõja ajal katkuga nakatatud täisid Hiina aladel. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelva võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva suhteliselt lihtne valmistada.[2]

Massihävitusrelva kasutamise näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Massihävitusrelva kasutamise juhtumid
Kuupäev Pommitamise sihtmärk Ründe sooritaja Kasutatud massihävitusrelv Surmasaanute arv (tsiviil) Surmasaanute arv (militaar) Surmasaanute arv (kokku) Haavatute ja vigastatute arv (kokku)
06.08.1945 Hiroshima, Jaapan (u 285 000 elanikku, 15 000 välistöölist, 48 000 sõdurit)[3] Ameerika Ühendriigid Aatomipomm (Little Boy) 70 000–126 000 20 000 90 000–166 000 (237 000)[4] 86 000[3]
09.08.1945 Nagasaki, Jaapan (u 250 000 elanikku, 9000 sõdurit, 3100 välistöölist ja 400 vangi)[5] Ameerika Ühendriigid Aatomipomm (Fat Man) .. .. 40 000–80 000[4] 75 000[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]