Mine sisu juurde

Tüüp 73 (soomustransportöör)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib soomustransportöörist; teiste tähenduste kohta vaata täpsustuslehte Tüüp 73

Tüüp 73

Tehnilised andmed[1]
Pikkus 5,8 m
Laius 2,8  m
Kõrgus 1,7  m
Kaal 13,3  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 70 km/h
Käiguvaru maanteel ? km/h
maanteel 300 km
Suurtükk
Kuulipildujad 12,7 mm
padrunit
7,62 mm
padrunit
Soomus ? mm
Mootor Mitsubishi 4ZF 4-silindriline õhkjahutusega diiselmootor
Mootori võimsus 300 hj
Meeskond 3 + 9 inimest

Tüüp 73 (73式装甲車, nana-san-shiki-soukou-sya?) on Jaapani roomikutega soomustransportöör, mis on alates 1973. aastast kasutusel Jaapani Omakaitsejõududes. Seda hakati välja töötama 1960. aastate lõpus täienduseks varasematele soomustransportööridele Tüüp SU 60. Tüüp 73 asendamiseks on loodud jalaväe lahingumasin tüüp 89, kuid arvestades viimase tootmise madalat kiirust, jääb tüüp 73 ilmselt pikaks ajaks paralleelselt kasutusele.

Tüüp 73 eestvaates, ilma relvadeta.

Tüüp 73 projekteerimine algas 1967. aastal ja uus soomuk pidi olema täienduseks vanematele soomustransportööridele tüüp SU 60. Uuelt masinalt nõuti tippkiirust üle 60 km/h, võimet veetakistusi ületada, 12 sõduri (koos meeskonnaga) mahutamist, alumiiniumsoomust, jalaväel pidi olema võimalik oma relvi masinast kasutada ning masina relvastus pidi koosnema 20 mm automaatkahurist, 12,7 mm ja 7,62 mm kuulipildujaast. Erinevate komponentide kallal asus tööle mitu ettevõtet: Hitachi (transmissioon), Kobe Iron Works (alumiiniumsulam), Komatsu (roomikud), Mitsubisi (mootor, roolisüsteem ja vedrustus) ja Nihon (öövaatlusseadmed). Aastaks 1968 valmis käiguosa testmiseks mõeldud prototüüp SUT.[2][3]

Järgmisel aastal ehitasid Mitsubishi ja Komatsu mõlemad kaks prototüüpi: ühe terassoomuse ja teise alumiiniumsoomusega. Pärast katsetamist valiti 1972. aasta detsembris tootmiseks välja Mitsubishi alumiiniumsoomusega mudel ja standardiseeriti väikeste täienduste järel kui tüüp 73. Kokku toodeti 340 soomustransportööri ja neid on kasutatud ainult Jaapanis.[3][2]

Jalaväe lahingumasin tüüp 89 peaks Tüüp 73 välja vahetama ja seoses nende kasutusele võtuga on osad tüüp 73 suunatud teistele ülesannetele suurtükitraktorite või laskemoonaveokitena.[1] Samas toimub tüüp 89 tootmine aeglases tempos ja tüüp 73 jääb paralleelselt kasutusele üsna pikaks ajaks.[3] ÜRO andmetel oli 2010. aastal kasutusel 286 soomustransportööri tüüp 73.[4]

Tüüp 73 tagantvaates. Näha on suitsugranaadi heitjad katusel ja laskeavad (T-kujulised) tagumistel ustel ja küljel.

Tüüp 73 soomus on keevitatud alumiiniumist ja pakkus kaitset käsitulirelvade ning mürsukildude eest. Soomuk on varustatud passiivsete öövaatlusseadmetega ja ABK-relvadevastase kaitsesüsteemiga.[3]

Meeskond koosneb kolmest mehest: juht, komandör ja kuulipildur (opereerib ninas paiknevat kuulipildujat). Masin mahutab ka 9 jalaväelast, kellest üks asub tavaliselt katusel paikneva kuulipilduja taha. Ülejäänud kaheks istuvad tagumises jalaväeruumis ülestõstetavatel istmetel, neli inimest kummalgi pool. Jalaväelased pääsevad masinasse läbi kahe tagumise luugi. Jalaväelaste ruumi kohal on kaks luuki, mis avanevad külgede suunas.[3]

Soomustransportööri juht istub ees paremal. Tema pea kohal asub luuk ja välja vaatamiseks on tal kolm periskoopi, millest üks on võimalik asendada öövaatlusperiskoobiga. Vasakul istub kuulipildur, kes opereerib ninas paiknevat kuulipildujat. Tema peakohal asub luuk ja tal on üks periskoop. Juhi ja kuulipilduri seljtaga istub komandör. Tema peakohal asub luuk kuue vaatluspiluga, mis tagavad 360 vaate.[3]

Tüüp 73 katusel paikneb 12,7 mm kuulipilduja M2 Browning, mis on mõeldud soomukist opereerimiseks. Kuulipilduri rollis on üldiselt üks 9-st masinas olevast jalaväelasest. Kuulipilduril on väike torn kuue periskoobiga, mis võimaldavad näha 360 kraadi ümberringi. Kuulipilduja on 360 kraadi pööratav ja seda saab telgjoonest +60 kraadi ülespoole ja −10 kraadi allapoole suunata.[3]

Esimesel soomusplaadil paikneb 7,62 mm kuulipilduja, mida saab 30 kraadi üles, alla või külgedele suunata. Lisaks saavad jalaväelased masinast oma käsitulirelvi kasutada: kummalgi küljel on kaks laskeava ja kummaski tagumises ukses on üks laskeava.[3] Laskeavad on T-kujulised.[5] Soomustransportööri katusele jalaväelaste ruumi tagaossa kohale on paigutatud kaks kolmetorulist suitsugranaadiheitjat, mis on suunatud ette.[3]

Soomuki jõuallikas, 300 hobujõuline Mitsubishi 4ZF 4-silindriline õhkjahutusega diiselmootor, paikneb vasakul eesmise kuulipilduri taga. Mootori õhu sissevõtu- ja gaaside väljalaskeavad paiknevad katusel. Mootor koos transmissiooniga on komplekteeritud ühtseks jõuagregaadiplokiks, mille saab masinast eemaldada ühes tükis. Minimaalne aeg selleks on 30 minutit.[3]

Kummaski roomikus on viis kummikattega topeltmaanteeratast. Vedav ratas paikneb ees, tugiratas taga. Tagasijooksu rullikud puuduvad. Veermikus on kasutatud väändvedrustust, esimesel rattal on hüdrauliline amort.[3] Soomuk kaalub 13,3 tonni.[1]

Soomuk ise ei ole ujuv, kuid spetsiaalse komplekti abi on võimalik see ujuvaks teha. Selleks tuleb soomuki külge kinnitad ujukid, nina külge kaheosaline lainemurdja ning pikendused õhu sissevõtu ja heitgaaside väljalaskeavade juurde. Sujuvamaks liikumiseks vees kaetakse roomikute ülemine osa seelikuga. Vees liigub soomuk roomikute abil.[3]

  • Tüüp 73 juhtimissoomuk kõrgema katusega.[1]
  • Tüüp 74 oli 105 mm liikurhaubits, mis põhines tüüp 73 veermikul.
  • Tüüp 75 oli mitmelasuline raketiheitja, mis põhines tüüp 73 veermikul.
  • Tüüp 75 ambulants[1]
  • Tüüp 87 laskemoonaveok on mõeldud suurtükipatareide varustamiseks.[1]
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 O'Malley 1996, lk. 94–95
  2. 2,0 2,1 "Mitsubishi Type 73 armoured personnel carrier (Japan), Armoured personnel carriers (tracked)". Jane's Armour and Artillery (Inglise keel). 14.10.2011. Vaadatud 28.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 "Type 73" (Inglise keel). www.army-guide.com. Vaadatud 28.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. "UNITED NATIONS REGISTER OF CONVENTIONAL ARMS: Japan 2010" (Inglise keel). ÜRO. 31.05.2011. Vaadatud 28.01.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. Foss 1976, lk. 253–254
  • T. J. O'Malley Fighting Vehicles: Armoured Personnel Carriers and Infantry Fighting Vehicles London: Greenhill Books, 1996 ISBN 1-85367-211-4
  • Christopher F. Foss Jane's Armour and Artillery Jane's Information Group 1976 ISBN 0-354-01022-0

Lisalugemist

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Chant, Christopher. A Compendium of Armaments and Military Hardware. New York and London: Routledge & Kegan Paul, 1987 ISBN 0-7102-0720-4, lk. 51–52

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]