Massihävitusrelv

Allikas: Vikipeedia

Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga.

Massihävitusrelvad on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati pommitajate kirjeldamiseks. Tol ajal tundusid need kõrgel lendavad hävituslennukid kui peatumatu hävitusjõud ja oht tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. Teisel maailmasõjal rünnati lennukitega linnu nagu Hamburg ja Tokyo, kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.[1]

Tavaliste pommide hävitusjõudu ei anna võrreldagi aatomipommi hävitusjõuga, mis lõhkes Hiroshima kohal. Aatomipomm hävitas terve linna ning umbes 66 000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli kiirituse mõju tõttu suurenenud hukkunute arv 140 000-ni. Külma sõja ajal ehitasid Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja teised suurriigid tuhandeid tuumapomme, rakette ja suurtükiväe laskemoona. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja biorelvi. Keemiarelvad sisaldasid spetsiaalseid vedelikke ja gaase, mis lämmatasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.[1]

Kloorigaasi kasutati Esimeses maailmasõjas. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viirusi. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, sest biorelva pole võimalik kiiresti tuvastada pärast relva kasutamist. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõjuri, kuid need võtavad aega. Biorelva mõju pole ka kohe nähtav, sest nakkused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima, on tõenäoliselt paljud nakatanud ning alanud on haiguspuhang. Haiguspuhangu teke on seega üheks tähtsaks tunnuseks, et kasutatud on biorelva.[1] Neid relvi kasutati rahvarohketel aladel, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik (Siberi katk, kopsukatk, rõuged). Biorelva pole tänapäeval kasutatud pärast seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid Hiina aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva lihtne valmistada.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Introduction to Biological Weapons". Vaadatud 25. mai 2015. 
  2. "Weapon of mass destruction (WMD)". Vaadatud 21. mai 2015.