Massihävitusrelv

Allikas: Vikipeedia

Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga.

Massihävitusrelvad on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Terminit "massihävitusrelv" on kasutatud sellises tähenduses vähemalt aastast 1937, kui seda kasutati pommitajate kirjeldamiseks. Tollel ajal tundusid need kõrgel lendavad hävituslennukid kui peatumatu hävitusjõud ning ohuna tsiviilisikutele, kes olid lahingurindelt eemal. Teisel maailmasõjal rünnati lennukitega linnu nagu Hamburg ja Tokyo, kus suri kümneid tuhandeid ühe ööga.[1]

Tavapäraste pommide hävitusvõimekust ei anna võrreldagi aatompommi hävitusvõimekusega, mis lõhkes Hiroshima kohal. Aatompomm hävitas terve linna ning umbes 66000 inimest said otsekohe surma. Aasta lõpuks oli kiirituse mõju tõttu suurenenud hukkunute arv 140 000-ni. Külmasõja ajal Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja teised suurriigid ehitasid tuhandeid tuumapomme, rakette ning suurtükiväe laskemoonasid. Samal ajal valmistasid suurriigid keemia- ja biorelvi. Keemiarelvad sisaldasid spetsiaalseid vedelikke ning gaase, mis lämmutasid ohvreid, mürgitasid nende verd, kahjustasid nende nahka või kahjustasid närvisüsteemi.[1]

Kloorigaasi kasutati Esimeses maailmasõjas. Veel on olemas ka bioloogilised relvad, mis sisaldavad looduslikke mürke, baktereid või viiruseid. Biorelv erineb keemia- ja tuumarelvadest, sest biorelva pole võimalik kiiresti tuvastada pärast relva kasutamist. On olemas vahendid, mis tuvastavad biorelva mõjuri, kuid need võtavad aega. Biorelva mõju pole ka koheselt nähtav, sest nakatused vajavad aega, et tekitada kahju või haigust (inkubatsiooniperiood). Selleks ajaks, kui sümptomid hakkavad tekkima on tõenäoliselt paljud nakatanud ning alganud on haiguspuhang. Haiguspuhangu tekkimine on seega üheks tähtsaks tunnuseks, et kasutatud on biorelva.[1] Neid relvi kasutati rahvarohketes alades, et saavutada maksimaalne efektiivsus. Biorelvade kasutamisele võis järgneda surmavate haiguste levik (Siberi katk, kopsukatk, rõuged). Biorelva pole tänapäeval kasutatud peale seda, kui Jaapan levitas katkuga nakatanud täid Hiina aladele Teise maailmasõja ajal. Vaatamata sellele kardetakse, et biorelvi võidakse ikka kasutada, sest üldiselt on keemia- ja biorelva lihtne valmistada.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Introduction to Biological Weapons". Vaadatud 25. mai 2015.