Tõrv

See artikkel räägib tõrvast üldse; puutõrva kohta vaata artiklit Puidutõrv

---

Puutõrv

Tõrv on tume viskoosne vedelik, orgaaniliste ainete, esmajoones tahkekütuste termilisel lagunemisel moodustuv orgaaniliste ühendite segu. Tõrvaks nimetatakse ka naftas ja bitumoidides sisalduvate suure molekulmassiga heteroühendite segu.

Tõrv tekib kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (puit, turvas, kivisüsi jm) kuivdestillatsioonil. Tõrv soojendamisel muutub vedelaks ja jahutamisel vähevoolavaks.

Vanasti valmistati puutõrva tõrvaaugus või tõrvaahjus. Puid (vanad männikännud) kuumutati õhu juurdepääsuta ja välja valguv vedelik koosnes tõrvast, tärpentinist ja kergematest lenduvatest orgaanilistest ühenditest. Tõrva keedeti, et vedelad koostisosad lenduksid ja tõrv jahtunult tahkuks, et seda oleks võimalik kasutada. Tõrva kasutati paatide ja laevade veekindlaks muutmiseks. Hiljem hakati majade katuseid tõrvama või kaeti katused tõrvapapiga. Puidust elektriposte ja raudteeliipreid immutati kuumas tõrvas, et nad kauem mädanemisele vastu peaksid.

Tökat on kasetohust valmistatud tõrv, mida kasutati nii hobuserakmete, nahksaapa- kui vankrimäärdena samuti suuskade tõrvamiseks.

Puit koosneb põhiliselt tselluloosist (30–60%), hemitselluloosist (20-30%) ja ligniinist (20–30%), okaspuudes on ka vaiku. Õli ja tõrva kui sellist pole olemas ei puidus, kivisöes ega põlevkivi kerogeenis – need tekivad kõrgmolekulaarsest orgaanilisest ainest kuumutamisel ilma hapniku juurdevooluta (utmine).

Vaata ka

• puutõrv
• pürolüüs
• tõrvaahi
• pigi

Välislingid

• 04. september 2017 16:11, Jaan-Juhan Oidermaa, Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni