Tärpentin

Allikas: Vikipeedia

Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.

Seda saadakse vaigukäikudest kogutud okaspuuvaigust veeaurdestillatsiooni abil[1] ning puidust ekstraheerides või uttes, samuti puidu keemilise töötluse kõrvalsaadusena. Tärpentini nimi tuleneb tärpentinipistaatsia ehk õlipistaatsia kreekakeelsest nimest τερεβινθίνη.

Tärpentini tunti juba antiikajal. Toona valmistati seda okaspuude, eelkõige kuuse ja männi vaigust utmise teel.

Hiljem õpiti puidu utmisel lisaks tõrvale koguma ka lenduvat ja tugevasti haisvat tärpentinifraktsiooni. Sellel moel toodetud tärpentinil oli oksüdeerivaid omadusi, mil oli oluline osa õlimaalitehnika arengus. Värvipigment segati värnitsa ja tärpentiniga. Tärpentini oksüdeeriva mõju tõttu värv kuivas kiiremini.

"Herty süsteem" okaspuult tärpentini kogumiseks, Põhja-Floridas ca 1936

Tärpentini toodetakse ka järgmistelt männipuu liikidelt kogutavat vaigust: harilik mänd, mägimänd, must mänd, merimänd ja pikaokkaline mänd (P.palustris).[2]

Suuremõõduline tärpentinitootmine algas tselluloositööstuse arenedes, kui seda hakati tootma puujäätmeist. Tärpentini kasutati peamiselt värvitööstuses lahusti ja vedeldajana. Tänapäeval tarvitatakse puutärpentini keemia- ja kosmeetikatööstuses, näiteks kampri, määrdeõlide, lõhnaainete ja vaikude valmistamiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 706,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  2. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 707,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]