Kuivdestillatsioon
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Kuivdestillatsioon ehk kuivdestilleerimine on tahke materjali kuumutamine, et saada vedelad ja/või gaasilised (võivad edasi kondenseeruda) saadused. Seal toimub suurte orgaaniliste molekulide lagunemine väiksemateks ja lagusaaduste kogumine (võrdluseks: destillatsioonil lähtematerjal ei lagune).
Enamasti tähendab kuivdestillatsioon ehk utmine ehk poolkoksistamine lenduvaid komponente sisaldavate tahkekütuste (turvas, pruunsüsi, põlevkivi) kuumutamist õhu juurdepääsuta temperatuurini 500–550 °C. Protsessi eesmärk on tahke jäägi (poolkoksi) või tõrva (põlevkivi puhul nimetatakse seda põlevkiviõliks) saamine, kõrvalsaadusena tekivad uttegaas ja uttevesi.
Erinevalt koksistamisest muutuvad lenduvad ained utmisel pürolüüsireaktsioonide tagajärjel vähe. Utetava kütuse kuumutamise viisi järgi eristatakse välis- ja siseküttega utteseadmeid.
Kuivdestillatsiooniks on nimetatud (Paul Kogerman) ka tõrvaajamist okaspuude puidust. Seejuures tõrv väljutatakse tõrvaahju allosast vedela, mitte gaasilise saadusena, seejuures eraldub ka lenduvaid saadusi nagu tärpentin, äädikhape, puupiiritus.