Vagelpimemadu

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Typhlops vermicularis)
Jump to navigation Jump to search
Vagelpimemadu
Typhlops vermicularis2.jpg
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised
Infraselts Scolecophidia
Sugukond Pimemadulased Typhlopidae
Alamsugukond Asiatyphlopinae
Perekond Xerotyphlops
Liik Vagelpimemadu
Binaarne nimetus
Xerotyphlops vermicularis
(Merrem, 1820)
Sünonüümid
  • Anguis lumbricalis Daudin, 1803
  • Typhlops vermicularis Merrem, 1820
  • Typhlops flavescens Bibron & Bory in Bory, 1833
  • Typhlops vermicularisDuméril & Bibron 1844
  • Argyrophis vermicularis - Gray 1845
  • Typhlops syriacus Jan in Jan & Sordelli 1864
  • Typhlops persicus Blanford, 1874
  • Typhlops lumbricalis - Schreiber, 1875
  • Typhlops vermicularisBoulenger, 1887
  • Typhlops vermicularisBoulenger, 1893
  • Typhlops vermicularisEngelmann, et al 1993
  • Typhlops vermicularisMcDiarmid, Campbell & Touté, 1999

Vagelpimemadu (Xerotyphlops vermicularis) on pimemadulaste sugukonda Xerotyphlops perekonda kuuluv maoliik.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Varem on vagelpimemaod liigitatud pimemao perekonna maoliigina Typhlops vermicularis Merrem, 1820[1].

Hedges, Marion, Lipp, Marin ja Vidal liigitasid vagelpimemaod 2014. aastal Asiatyphlopinae alamsugukonda Xerotyphlops perekonda.[2]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud Balkani poolsaarel, Kreeka saartel, Edela-Aasias ja Kaukaasias. On peamiselt mullaeluline, eelistab kuivi madala taimestikuga piirkondi, toitub peamiselt väikestest selgrootutest, vahel ka suurematest putukatest.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Vagelpimemadu

Täiskasvanud vagelpimemaod kasvavad kuni 40 sentimeetri pikkuseks. Välimuselt ei sarnane see madu ühegi teise Euroopas elava maoga. Keha on silinderjas ja saba pool veidi jämedam, pea on kehast eristamatu. Pea ülaosas paiknevaid silmi katavad soomused, nii et näha on ainult kaks musta täppi. Saba on väga lühike (laius ja pikkus on võrdsed) ja tipneb ogaga. Teravaotsalist saba kasutab maapinnal liikudes ankruna. Isastel on saba mõnevõrra pikem kui emastel.[3]

Soomused paiknevad ristipidi ja neid on ümber keha 21–24 rida. Suuri kõhukilbiseid ei ole. Värvuselt on madu pruunikas, enamasti kollaka, roosaka või punase toonivarjundiga. Mao kõht on ülejäänud kehast veidi heledam.[3]

Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Emased munevad 4–8 piklikku kollakasvalget muna, mille otsad on teravnenud. Munad on 11–25 millimeetrit pikad.[3]

Levik ja elukeskkond[muuda | muuda lähteteksti]

Vagelpimemadu

Vagelpimemadusid leidub Balkanil Dugi Otoki saarel, Edela-Montenegros, Lääne-Albaanias, Kirde-Makedoonias Vardari orus, Lõuna-Bulgaarias, Türgi Euroopa osas ja Kreeka saartel (Ándrosel, Chíosel, Euboial, Kalymnosel, Korfu, Kýthiral, Lèrosel, Lesbosel, Megistil, Náxosel, Pátmosel, Rhodosel ja Skýrosel), Edela-Aasias ja Kaukaasias[3] ning Armeenias.

Armeenias leidub seda liiki Jerevanis, Širaki, Aragatsotni, Armaviri, Kotajkhi, Ararati, Vajotsh Dzori, Sjunikhi, Lori ja Tavuši maakonnas.[4]

Vagelpimemadu eelistab kuiva, madala taimestikuga avatud rohtunud elupaika, kus leidub mõningaid kive. Sarnaselt vihmaussidega ronib ta kitsastesse pinnaseurgudesse. Suvel kaevub sügavamale maasse ja kevaditi võib teda leida maa seest kivi alt. Vahel on neid leitud mere äärest ja viljatutelt aladelt. Maapinnale tuleb peamiselt videvikus või vihmase ilmaga, päeval teeb seda harva.[3]

Vagelpimemadu sööb peamiselt väikseid selgrootuid, eriti sipelgaid ja nende vastseid. Harva sööb ka väiksemaid ämblikke, sadajalgseid, mardikaid ja kilke.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Typhlops vermicularis (MERREM, 1820)
  2. S. Blair Hedges, Angela B. Marion, Kelly M. Lipp, Julie Marin, ja Nicolas Vidal, A taxonomic framework for typhlopid snakes from the Caribbean and other regions (Reptilia, Squamata), toimetanud Robert W. Henderson, 17. jaanuar 2014, Caribbean Herpetology, (vaadatud 10.06.2014) (inglise keeles)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Arnold 2004, lk 200–201
  4. TADEVOSYAN'S HERPETOLOGICAL RESOURCES (THR), vaadatud 18.12.2013 (inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Edwin Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 ISBN 998570147X

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]