Oguusi keeled

Oguusi keeled on Turgi keelkonna alamharu, mida kõneleb ligikaudu 108 miljonit inimest. Kolm suurima kõnelejate arvuga keelt on türgi, aserbaidžaani ja türkmeeni, mis kokku moodustavad rohkem kui 95% kõnelejatest.

Karahaniidide õpetlane Mahmud al-Kašgari, kes elas 11. sajandil, väitis, et oguusi keel oli türgi keeltest kõige lihtsam.

Rootsi turkoloog ja keeleteadlane Lars Johanson märgib, et oguusi keeled moodustavad turgi keelkonnas selgelt eristatava ja tihedalt seotud bloki, kuna oguusi keelte kõnelejate kultuuriline ja poliitiline ajalugu on neid tihedamalt sidunud kuni tänapäevani.

Terminoloogia

Mõistet "oguusi" kasutatakse turgi keelte edelaharu kohta. See on viide oguusidele, kes rändasid 8. sajandil Altai mägedest Kesk-Aasiasse ning laienesid eraldi hõimudena Lähis-Itta ja Balkanile.

Klassifikatsioon

Praeguräägitavad oguusi keeled on nende tunnuste ja geograafia põhjal liigitatud kolme kategooriasse: lääne, ida ja lõuna.

• salaari
  • salaari
• lääne
  • türgi
  • aserbaidžaani
  • gagauusi
  • balkanigagauusi
  • osmanitürgi †
  • vana-anatooliatürgi †
  • petšeneegi †
• ida
  • türkmeeni
  • horasanitürgi
• lõuna
  • kaškai
  • šaharmahalitürgi

Veel kaks keelt, krimmitatari ja urumi, on kõptšaki keeled, kuid oguusi keeled on neid tugevasti mõjutanud.

Väljasurnud petšeneegi keel oli tõenäoliselt oguusi keel, kuid kuna see on halvasti dokumenteeritud, on seda raske oguusi keelerühmas edasi liigitada; seetõttu jäetakse see tavaliselt klassifikatsioonist välja.

Vaata ka

• Oguusid
• Turgi keeled
• Turgi rahvad