Hüdroturbiin

Hüdroturbiin on jõumasin (turbiin), mis muundab langeva või voolava vee hüdroenergia pöörleva võlli mehaaniliseks energiaks. Hüdroturbiine kasutatakse enamasti samal võlli asuva sünkroongeneraatori käitamiseks.

Hüdroelektrijaamades kasutatakse peamiselt viit liiki hüdroturbiine:

• koppturbiin ehk Peltoni turbiin (vesiratta edasiarendus)
• radiaal-aksiaalturbiin ehk Francise turbiin
• pööratavate (reguleeritavate) labadega turbiin ehk Kaplani turbiin
• propellerturbiin ehk jäigalt kinnitatud labadega Kaplani turbiin
• kruviturbiin ehk Arhimeedese kruvi (Vähem kasutatav).

Ajalooliselt esimene veejõumasin oli vesiratas.

Turbiiniliikide võrdlus

Turbiin	Peltoni turbiin	Banki-Michelli turbiin	Francise turbiin	Kaplani turbiin	Kaplani propellerturbiin
Alternatiivnimetused	Koppturbiin	Ristvooluturbiin	Radiaal-aksiaalturbiin	Pööratavate labadega turbiin	Mittepööratavate labadega turbiin
Reguleerimiselemendid on piltidel kujutatud roheliselt
Vooluhulk [m3/s]	≈ 0,5–50	≈ 0,5–8	≈ 0,6–1000	≈ 2–1000	≈ 1–600
Rõhukõrgus [m]	≈ 100–2000	≈ 5–150	≈ 20–700	≈ 10–60	≈ 5–20
Võimsus [[[MW]]]	≈ 0,5–250	≈ 0,025–1	≈ 0,04–1000	≈ 0,4–150	≈ 0,05–50
Kasutegur	kuni 90 %	ca 80 %	ca 90 %	kuni 96  %	kuni 96  %
Kasutamine	hüdroakumulatsiooni-elektrijaam	jõevoolu-elektrijaam	universaalne	jõevoolu-elektrijaam	hüdroakumulatsiooni-elektrijaam
Võlli asend	püstne või rõhtne	rõhtne	enamasti püstne harvemini rõhtne	püstne või rõhtne (toruturbiinil)	rõhtne või kaldselt langev

Kruviturbiin

Kruviturbiin on hüdrauliline masin, mis muudab vee potentsiaalse energia tööks. Nime saanud oma kuju järgi. On ehitatud üles nii, et oleks võimalikult kalasõbralik.

Hüdroturbiini võimsus

Võimsus turbiini võllil on arvutatav valemiga

$P=\eta \ \rho \ g\ H\ Q,$

kus

$\eta$ on turbiini kasutegur

$\rho$ on vee tihedus kg/m³

$g$ on raskuskiirendus m³

$H$ on rõhukõrgus m,

$Q$ on vee vooluhulk m³

Vaata ka

• Hüdroenergia
• Hüdrogeneraator