Tuleristsed

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

"Tuleristsed" on Gustav Ernesaksa ooper kolmes vaatuses ja kuues pildis epiloogiga Kaarel Irdi ja Kersti Merilaasi libretole.

Helilooja alustas ooperi komponeerimist 1955. aasta märtsi lõpul ja lõpetas sama aasta detsembris. Muusika orkestreeris Paul Karp. Lavastas Kaarel Ird. Teost on iseloomustatud kui jõulist ajastukohast propagandaooperit, kus on palju head muusikat.

Esmaettekanne toimus 31. oktoobril 1957 Tallinnas teatris Estonia. Peaosi esitasid Tiit Kuusik (Raud), Meta Kodanipork või Paula Padrik (Linda), Endel Ani (Jaan), Aaro Pärn või Ott Raukas (Madis), Olga Lund, Madli Poola või Ludmilla Issakova (Katja), Martin Taras või Enno Eesmaa (Kikas). Dirigent Kirill Raudsepp. Esitati 1958. aastal ka Tartu Vanemuises. Osades Enn Raa (Raud), Lehte Mark (Linda), Endel Ani (Jaan), Evald Tordik (Madis), Elo Tamul (Katja). Dirigent Jaan Hargel. Pärast seda pole ooperit esitatud.

Peamised osad: vana vabrikutööline Raud (bariton), tema tütar Linda (sopran), noor tööline Jaan (tenor), mõisa kandimees Madis (bass), töölisnaine Katja (sopran), menševik Kikas (tenor), mõisatööline Aadu (tenor), Kuberner (bariton), Kuberneriproua (sopran), Vabrikant (bass).

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub oktoobrist detsembrini 1905 Eestimaa kubermangu pealinnas Tallinnas ja käsitleb sündmusi, mis tähistasid suurte revolutsiooniliste pöörete algust Venemaal. Avamänguta ooper algab stseeniga noore töölisnaise Linda kehvas petrooleumilambiga toas. Naine ootab oma keevalist, algavast tööliste võitlusest vaimustunud meest Jaani koju. Koju jõudnud Jaan teatab, et töölised valmistuvad üldstreigiks.

Linda ja Jaani juurde tulevad ka vana metallitööline Raud ja tema vend, mõisa kandimees Madis, kes on läbisõidul Piiterisse Tallinnas peatunud ja vennaga kokku saanud. Linda on Raua tütar. Raud on karastatud võitleja, tihedalt seotud seltsimeestega, kes tahavad varsti vabrikute viledel marseljeesi mängida. Äsja on ta saanud Neeva kallastelt vene lukksepalt Mihhail Kalininilt kirja, milles kinnitatakse, et töölised võtavad peagi võimu üle. Madis ei jaga Linda, Jaani ja Linda vaimustust kirja lugemisel. Madis on teel Piiterisse viima keisrihärrale palvekirja, et ta veidigi kergendaks talupoegade elu mõisates.

Korterisse tungivad sandarmid. Sündmustest suurt midagi taipamata vaatab Madis sandarmeid, kes toakese pahupidi pööravad ja lõpuks koos Rauaga ka naiivse kandimehe kaasa viivad, sest ta oli läbiotsijate tulekul Kalinini kirja ähmiga oma taskusse torganud kust sandarmid selle leidsid. Töölised on eelmisel ööl toimunud massi­listest arreteerimistest vihased, kuid ka sandarmite tegutsemisest hirmunud. Töölisnaine Katja innustab töökaaslaste võitlusvaimu. Vaatamata arreteerimistele otsustatakse alustada streiki. Menševik Kikas püüab protesteerida, kuid teda sunnitakse vaikima.

Algab üldstreik. Madis on saanud vanglast vabaks, sest usub tsaarisse. Ta ühineb tööliste demonst­ratsiooniga. Jaan pöördub sandarmite poole, et nad ei tulistaks rahvast, kuid sandarmid täidavad käsku. Koos paljude demonstrantidega saab surma ka Jaan. Kuberner pelgab tööliste pealetungi ja vabastab van­gid, nende hulgas ka Raua. Kuberner käsib Raual lossi rõdult rahvale esineda ja tsaari manifesti kiita. Raud kutsub aga töölisi üles võitlust jätkama. Kuberner annab käsu Raud uuesti arre­teerida, kuid Raual õnnestub põgeneda.

Viiakse läbi revolutsiooniliste tööliste massiline arreteerimine. Katja on saanud demonstratsiooni ajal raskelt haavata. Linda aitab teda. Madis viib Linda koos lapsega maale. Varju otsiv Raud tuleb Katja juurde ja kinnitab talle, et oma elu raskematel päevadel vanglas oli ta leidnud tee kommunist­likku parteisse ja saanud tagasi eluusu. Mäs­sajad talumehed Madise juhtimisel tungivad mõisa, korraldavad seal rõõmupeo ja viivad kaasa mõisa vara. Mõned mehed tõmbavad selga tsaaririigi mundrid. Tuleb Raud ja kohtub Madisega ning kutsub talupoegi lahingusse. Seal saab ta sur­mavalt haavata. Ees seisab ränk arveteklaarimine ülestõusnutega.

Muusiklood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Linda unelaul „Õõtsu, õõtsu, hällikene” ja aaria „Kuhu nüüd, kuhu mu juurest sa lähed”
  • Jaani arioso „Kisenda töölise poeg”
  • Madise aaria „Ütle, mis maamees siis tegema peab”
  • Raua aariad „Head, tublit tuult on õhus tunda”, „Ma tulen vangist” ja „Kallis koidutund”
  • koorid „Raudse kõriga kisendab tehas” ja „Suletud on hellad silmad”
  • Katja aaria „Noor olin ja, pärjake peas”
  • Aadu kuplee „Kus pergel käiks impeerium, kui puuduks žandarmeerium” ja laul kooriga „Mõisad põlevad, saksad surevad”.