Tupolev Tu-95

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tu-95)
Tupolev Tu-95
Tu-142MR-1990.jpg


Tüüp strateegiline pommitaja
Tootja Tupolev
Esmalend 12. november 1952
Võeti kasutusele 1956
Hetkeseis teenistuses
Põhikasutajad NSV Liit NSV Liit
Venemaa Venemaa
Ukraina Ukraina
Tootmisaastad 1955–1992
Kogus 500+

Tupolev Tu-95 (esialgne tähistus Tupolev Tu-20; NATO koodnimetus Bear) on Nõukogude Liidus konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaapommituslennuk, mis on praeguseni Venemaa lennuväe relvastuses.

Tu-95 on maailma ainus relvastusse võetud ja üleüldse maailma ainus sarjana ehitatud turbopropellermootoritega pommituslennuk. Tu-95 on ette nähtud vaenlase tagala objektide ründamiseks tiibrakettidega mistahes ajal ja ilmaga. Tu-95 sai suurriikide kunagisel vastasseisuajal üheks külma sõja sümboliks.

Lennukit Tu-95 ehitati aastail 19551992. USA strateegiline pommituslennuk B-52 ja Tu-95 on ühed vähestest sõjalennukitest, mis on riikide relvastuses olnud üle poole sajandi.

Tu-95 turbopropellermootor NK-12 on tänapäevani maailma võimsaim lennukimootor oma klassis (15 000 hj).

Tu-95 (ja Tu-114) on tuntud ka maailma mürarikkaima lennuaparaadina (müratase 108–112 dB). Müra ja tugeva vibratsiooni põhjustavad lennuki nelja mootori kaks tandemasetusega vastassuunas pöörlevat propellerit, mille tipud liiguvad helikiiruse lähedal või isegi ületavad seda.

Turbopropellerlennukite absoluutne FAI-s registreeritud kiiruse maailmarekord 876,47 km/h on püstitatud Tu-95 tsiviilvariandiga Tu-114 9. aprillil 1960.

Väljatöötamine[muuda | muuda lähteteksti]

11. juulil 1951 andis NSV Liidu Ministrite Nõukogu välja määruse, millele järgnes sellele tuginev Nõukogude Liidu lennundustööstuse ministeeriumi ülesanne lennukikonstrueerimisbüroo juhile Andrei Tupolevile alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras arendustööde juhatajaks Nikolai Bazenkovi. 15. juulil asuti Sergei Jegeri juhtimisel uue lennuki nõutud tehniliste andmete eskiisprojekteerimisele.

Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja puidust täissuuruses maketi ehitamine. 31. oktoobril 1951 andis sõjaväekomisjon väljatöötatud projektile ja sama aasta detsembris maketile heakskiidu ja kinnituse. Moskvas asuvas lennukitehases nr 156 algas kahe Tu-95 prototüübi ehitus. 20. septembril 1952 viidi üks neist lennukitest koost lahtivõetuna Žukovskisse, pandi sealsel lennuväljal uuesti kokku ja alustati tehasekatseid. 12. novembril 1952 sooritas katselendur Aleksei Pereljot Tu-95-ga esimese lennu.

Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid 11. mail 1953, 17. katselennu ajal purunes 3. mootorigrupi 2TV-2F 5,6-meetrise läbimõõduga tandempropellerite reduktor. Selle tagajärjel tekkinud tulekahju tõttu kukkus lennuk Noginski lähedal alla. Pardal viibinud 11 meeskonnaliikmest pääses 7 eluga. Hukkusid lennuki komandör, pardainsener, tüürimees ja vibratsiooniuuringute asjatundja.

Teise lennuki katseeksemplari töötati välja peaaegu kaks aastat. Lennukile paigaldati varasema 8 mootori asemel 4 uut täiuslikumat mootorit TV-12, mis said hiljem mootorikonstrueerijate rühma juhi Nikolai Kuznetsovi nimetähtede järgi uueks mootorite tähiseks NK-12. Täiustatud Tu-95 katseeksemplariga sooritas esmalennu 16. veebruaril 1955 katselendur Mihhail Njuhtikov. Samal aastal käivitati lennukite Tu-95 seeriatootmine.

Tehnilised andmed[muuda | muuda lähteteksti]

Tu-95
Tu-95MSZ.svg

Lennukist Tu-95 on tehtud hulk modifikatsioone. Tu-95 kaheksa olulise modifikatsiooni (sealhulgas kahe prototüübi) tehnilised andmed:

  • Pikkus: 44,35–49,09 m
  • Tiivaulatus: 49,8 või 50,04
  • Tiiva pindala: 283,7–289,9 m²
  • Tiiva külgsuhe: 8,7–8,84
  • Tiiva pinnakoormus; 548–642 kg/m²
  • Tiiva V-kuju: –3°
  • Tiiva noolsus: 35°
  • Tühimass: 75,1–98,5 t
  • Suurim lennumass: 156–185 t
  • Kütusevaru: 60–89,53 t
  • Mootorid: 4 x 15 000 hj (11 185 kW), turbopropeller NK-12
  • Propeller: 4 x 2, AV-60H, läbimõõt 5,6 m
  • Meeskond: 7 või 9
  • Reisikiirus: 680–770 km/h
  • Maksimaalne kiirus: 860–905 km/h
  • Lennukaugus: 11 000–15 200 km
  • Tegevusraadius: 6340 km
  • Lennulagi: 10,3–13,7 km
  • Maksimaalne kasulik last: 15 000 kg, raketid ja pommid

Õhkutõusmiseks vajab Tu-95 1580–2380 m, maandumiseks on vaja 1370–1700 m.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]