Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tsitadell on Tallinna reidile 1726. aastal Vene võimude poolt rajama hakatud ettenihutatud kindlustis, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama kaitsmine. Sarnast ehitist olid plaaninud juba Rootsi võimud 17. sajandi I kolmandikul, kuid suure maksumuse tõttu neid plaane ei teostatud ja Rootsi aja lõpu kindlustustööde aegu keskenduti peamiselt Tallinna linna ümbritseva muldkindlusvööndi väljaehitamisele.

Tsitadelli rajamise põhjustas Vene keiser Peeter I surmale 8. veebruaril 1725 järgnenud ootus, et Venemaa sõjaline võimsus Läänemerel ei suurene enam oluliselt. Seepärast tõid Suurbritannia ja Taani 1726. aasta suvel Soome lahele oma laevastikuüksuse. Venemaa vastas sellele jõunäitamisele Tallinna ümbrusesse vanade ettenihutatud rannakindlustiste (Läänepatarei, Idapatarei) korrastamise ja suurendamisega ning uute ehitamisega (Väike-Paljassaare tähtfort ja Miiduranna tähtfort ning Naissaare bastionaalfort).

Tänapäeval paiknevad ehitise jäänused ligikaudu 3500 m² suurusel alal vee all. Mere poolt piirab ehitusjäänuseid kolm palkidest kärgkasti, mis on paekividega täidetud. Tsitadell on alates 23. märtsist 1999 Eesti Vabariigi kultuurimälestis nr 22268.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tsitadell (Tallinna merekindlustis) kultuurimälestiste riiklikus registris

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Heino Gustavson. Tallinna rannakaitse kuni 1864. aastani. ENSV TA Toimetised, Ühiskonnateadused 37/ 2. Tallinn 1988.
  • Heino Gustavson. Tallinna vanemad merekindlused. Olion. Tallinn 1994.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]