Triin Roosalu

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Triin Roosalu (keskel) 2020. aastal Arvamusfestivali teadusalal.

Triin Roosalu (sünninimi Tikerpuu; sündinud 22. aprillil 1976) on eesti sotsioloog ja sotsioloogia dotsent Tallinna Ülikoolis.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Töökohad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2004–2016 Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi Sotsiaalse stratifikatsiooni osakonna teadur
  • 2010 Cornelli Ülikooli Euroopa Uuringute Instituut, külalisteadur
  • 2014–2015 Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi dotsent
  • 2016–2017 Hobart and William Smith kolledži külalisprofessor
  • Alates 2015 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi dotsent ja alates 2017 vanemteadur

Ühiskondlik liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Roosalu on Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu eesistuja, Tallinna Ülikooli ametiühingu juht, Tšehhi sotsiaalteadusliku andmearhiivi (CSSDA) nõukoja liige, töö ja pere uurijate võrgustiku (Work and Family Researchers Network, WFRN) liige, täiskasvanuna õppimise uurimise Euroopa ühingu (ESREA) poliitikavõrgustiku liige, rahvusvahelise sotsiaaluuringuprogrammi (ISSP) uurimiskonsortsiumi Eesti esindaja, rahvusvahelise Sotsioloogia Assotsiatsiooni uurimisgrupi 28 liige.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Triin Roosalu omandas 2003 magistrikraadi uurimistööga "Paindlikud töö organiseerimise vormid ja nende rakendamine Eestis Euroopa Liidu kogemuse valguses" ja 2012 doktorikraadi tööga "Kuidas hoitakse Eestis lapsi ja töid: ikka veel hädas postsotsialistliku ajaga?"

Tema uurimishuviks on ebavõrdsused soo, rahvuse ja vanuse lõikes ning kuidas ebavõrdsused kujunevad ja avalduvad tööturul ja haridussüsteemis.[1][2]

Tema peamised uurimissuunad on heaoluriigid, postsotsialistlik ühiskond, tööturul osalemine, sooline ebavõrdsus tööturul, soorežiim ja ideoloogiad.[3]

Avaldatud teadustööd[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kadri Aavik; Triin Roosalu; Margarita Kazjulja; Laura Mere; Kerli Kaal; Maaris Raudsepp (2016). "LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas". Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.
  • Kadri Aavik; Triin Roosalu (2016). " 'See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti': LGBTQ inimeste kogemustest". feministeerium.ee.
  • Marie-Clare Balaam; Melanie Haith-Cooper; Alena Pařízková; Marina Joanna Weckend; Valerie Fleming; Triin Roosalu; Sanja Špoljar Vržina (2017). "A concept analysis of the term migrant women in the context of pregnancy." International Journal of Nursing Practice, 23 (6).10.1111/ijn.12600.
  • Kadri Lees; Sille Vahaste-Pruul; Marek Sammul; Katrin Humal; Katri Lamesoo; Jaanus Veema; Anneli Kann; Kerly Espenberg; Uku Varblane (2016). "Kellel on Eestis hea, kellel parem? Võrdõiguslikkuse mõõtmise mudel." Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
  • Gerli Nimmerfeldt, J. Petruhhin, Margarita Kazjulja, Triin Roosalu; T. Vallimäe. (2016). "Venekeelsete ühenduste esindajate kogemused ja hinnangud." Gerli Nimmerfeldt (Toim.). Eesti vabaühenduste tegevusvõimekuse uuring: vene töökeelega ühendused võrdluses ja süvitsi. Tallinn: TLÜ.
  • Marion Pajumets; Triin Roosalu (2016). "Wrestling a double challenge?" - Post-socialist female researchers’ perceptions of ethnic and gender based marginalisation in the Swedish academia. Labour Migration in the European Peripheries: Book of Abstracts: International Conference Labour Migration in the European Peripheries University of Jyväskylä, April 26-27, 2016. Ed. Lillie, Nathan. Jyväskyla University Publishing: Jyväskylä University Publishing, 10−10.
  • Triin Roosalu; Dirk Hofäcker (2016). "Rethinking Gender, Work and Care in a New Europe: Theorising Markets and Societies in the Post-Postsocialist Era." Palgrave Macmillan.
  • Triin Roosalu; Kadri Täht (2016). "Maternity Leave – once a Bargain, always a Bargain? Impact of Care Breaks on Mothers' Occupational Mobility: The Case of Estonia". In: Roosalu, Triin; Hofäcker, Dirk (Ed.). Rethinking Gender, Work and Care in a New Europe: Theorising Markets and Societies in the Post-Postsocialist Era (250−276). Palgrave Macmillan.
  • Roosalu, T., Raudsepp, M., Kazjulja, M., Vallimäe, T. (2018). "Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus." 2. osa uuringust: Elanikkonna senine kogemus eesti keele omandamisel ja vajadus eesti keele õppe järele.
  • Ellu Saar; Triin Roosalu. (2016). "From Soviet Union to European Union: Estonian Higher Education Landscape after 1991." Higher Education in Russia and Beyond, 8 (2), 25−26.
  • Ellu Saar; Liisa Martma; Jelena Helemäe; Eve-Liis Roosmaa; Margarita Kazjulja; Triin Roosalu (2018). "The changing nature and role of vocational education and training in Europe". Volume 5: education and labour market outcomes for graduates from different types of VET system in Europe. CEDEFOP/DIPF.
  • Ellu Saar; Triin Roosalu. (2018). "Inverted U-shape of Estonian Higher Education: Post-Socialist Liberalism and Postpostsocialist Consolidation". In: Huisman, J.; Smolentseva, A.; Froumin, I. (Ed.). 25 Years of Transformations of Higher Education Systems in Post-Soviet Countries: Reform and Continuity (149−174). Springer.10.1007/978-3-319-52980-6_6.
  • Tarmo Soomere; Ü. Niinemets; K. Niglas; E. Pilt; Triin Roosalu; T. Randma-Liiv (2018). "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis." Lõpparuanne. Eesti Teaduste Akadeemia.
  • T. Vallimäe; Triin Roosalu. (2016). "EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (2012–2016) tulemuste ja mõju analüüs." Uuringu raport.
  • T. Vallimäe, Triin Roosalu, E. Kallaste, A. Joorik. (2018). "Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus." 3. osa uuringust: keeleõppe pakkujate analüüs.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Teder, Merike. "Triin Roosalu, Kadri Aavik: Kolm kõige olulisemat oskust, mida lastele õpetada". Postimees, 31. mai 2013. Vaadatud 28.01.2021.
  2. Roosalu, Triin; Aavik, Kadri. "„See ei ole ainult sinu Eesti, see on meie Eesti”: LGBTQ inimeste kogemustest". Feministeerium, 29. märts 2016. Vaadatud 28.01.2021.
  3. [1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]