Torņakalnsi raudteejaam
Torņakalnsi raudteejaam on raudteejaam Riia–Tukumsi raudteeliinil ja Riia–Jelgava raudteeliinil Riia linna Torņakalnsi asumis.
Jaam koosneb A- ja B-pargist. A-pargis on 6 teed ja kolm ooteplatvormi, B-pargis on 10 teed. Jaamas peatuvad Jelgavasse ja Tukumsisse sõitvad elektrirongid, seal võib toimuda ka kaupade rongidele ja neilt maha laadimine. B-pargi tupikteedel asub Läti Raudtee Ajaloomuuseum. Jaam asub Riia keskraudteejaamast 2,7 km kaugusel. Jaama läbiv raudtee on elektriraudtee. Torņakalnsi raudteejaam teenindab aastas ligikaudu 31 000 kaubarongi ja 41 000 reisirongi. Piletihinnalt kuulub jaam A-tsooni.[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jaam rajati aastal 1868 ja algul kandis see nime Riga-Mitauer Bahnhof.[2] Tegemist oli Riia ja Jelgava vahelise raudteeliini lõppjaamaga. Jaamahoone asus tänapäevasest vaksalist põhja pool; see on osaliselt säilinud (aadress on Akmeņu ielā 38), kuigi on elumajaks ümber ehitatud. Jaamahoone oli osalt tellistest, aga suuremalt osalt puidust kahekorruseline hoone. Jaamahoones olid daamidele ja härradele mõeldud ruumid, ootesaalid, telegraafijaam, samuti ka liini kantselei.[3]
Aastal 1872 valmis Riia–Bolderaja raudtee, ühtlasi rajati ka raudteesild üle Daugava jõe. See tõi kaasa jaama tähtsuse vähenemise, kuna liini lõppjaamaks kujunes siis Riia keskraudteejaam. Aastal 1877 hakkasid jaamas peatuma Tukumsisse sõitvad rongid. Aastal 1895 hakkas jaam kandma nimetust Rīga III. Sel perioodil rajati ka tänapäevane jaamahoone, mis aastal 1994 põles, ent seejärel restaureeriti. Ka rajati selle juurde samanimeline kaubajaam; hiljem (aastal 1912) ühendati need ühtseks Torņakalnsi raudteejaamaks.
Aastal 1941 kasutati Torņakalnsi raudteejaama küüditamisel, raudteejaama juures on aastal 1990 püstitatud mälestustahvel[4] Aastal 1996 lisati ohvrite mälestuseks ka kaubavagun.[5] Aastal 1950 muudeti Tukumsi suunas viiv tee elektriraudteeks, aastal 1972 elektrifitseeriti ka Jelgavasse viiv raudtee.
-
Vaade raudteejaamale, tagaplaanil Riia raamatukogu -
Kaubajaam -
Mälestusmärk küüditatutele
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.pv.lv/lv/zonas/
- ↑ Железнодорожные станции СССР. Справочник. — М.: Транспорт, 1981
- ↑ http://www.citariga.lv/lat/tornakalns/infrastruktura/dzelzcels/
- ↑ Latvijas enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : Valērija Belokoņa izdevniecība. 2003. 442. lk
- ↑ Ojārs Spārītis. Rīgas pieminekļi un dekoratīvā tēlniecība. Rīga : Nacionālais apgāds, 2007. 58.—59. lk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Torņakalnsi raudteejaam |
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Riia
|
 |
Jelgava poole: |
Atgāzene 
| ||
| Tukumsi poole: | ||
| Zasulauks
|