Suur vale
Suur vale (saksa keeles große Lüge, inglise keeles big lie) on propagandatehnika ja loogiline trikk (loogika eksitus). Selle väljendi lõi Adolf Hitler, kui ta dikteeris oma 1925. aastal ilmunud raamatut "Mein Kampf". Ta mõtles selle all valesid, mis on "kolossaalsed", et keegi ei usuks, et kellelgi "võib olla nahaalsust tõde nii moonutada". Hitler uskus, et juudid kasutasid seda tehnikat süüdistamaks Saksa kindralit Erich Ludendorffi Saksamaa kaotuses esimeses maailmasõjas. Ludendorff oli silmapaistev natsionalist ja antisemitistlik poliitiline juht Weimari Vabariigis.
Väljendi kasutamine Geobbelsi poolt[muuda | muuda lähteteksti]
Mitmed populaarsedteaduslikud ja teaduslikud allikad omistavad järgmise lõigu Joseph Goebbelsile. Samas pole teada, millisest kirjatööst see võeti ja millal see kirjutati või kas selle autor oli üldse Goebbels.[1]
"Kui ütlete piisavalt suure vale ja kordate seda pidevalt, hakkavad inimesed lõpuks seda uskuma. Valet saab säilitada ainult nii kaua, kuni riik suudab kaitsta inimesi valetamise poliitiliste, majanduslike ja/või sõjaliste tagajärgede eest. Seega on äärmiselt oluline, et riik kasutaks kõiki oma volitusi eriarvamuste mahasurumiseks, sest tõde on vale surmavaenlane ja seega on tõde riigi suurim vaenlane."
On kindel, et Goebbels esitas teooria, mida on sagedasti seostatud väljendiga "suur vale". Goebbels kirjutas 16 aastat pärast selle fraasi esmakordset kasutamist Hitleri poolt 12. jaanuari 1941 artiklis järgmise lõigu. Artikkel pealkirjaga "Aus Churchills Lügenfabrik" (eesti keeles: "Churchilli valevabrikust") ilmus ajakirjas Die Zeit ohne Beispiel.
"Inglaste peamine juhtimissaladus ei sõltu erilisest intelligentsusest. Pigem sõltub see märkimisväärselt rumalast paksust pealaest. Inglased järgivad põhimõtet, et kui keegi valetab, peaks inimene valetama suuresti ja sellest kinni pidama. Nad hoiavad oma valesid, isegi kui nad selle tõttu naeruväärsetena näivad."[2]
Holokaust[muuda | muuda lähteteksti]
Jeffrey Herf väidab, et Goebbels ja natsid kasutasid suurt valet, et muuta ammu eksisteerinud antisemitism massimõrvaks.[3] Herf väitis, et suur vale oli narratiiv süütust, ümberpiiratud Saksamaast, mis annab tagasilöögi "rahvusvahelisele juutlusele", mis tema sõnul alustas esimest maailmasõda. Propaganda kordas ikka ja jälle väidet, et vandenõulastest juudid olid tegelik võim Suurbritannias, Venemaal ja Ameerika Ühendriikides. Seejärel kinnitati, et juudid olid Saksamaa vastu alustanud "hävitussõda" ja seega oli Saksamaal kohustus ja õigus juute enesekaitseks hävitada.[4]
"Suur vale" Hitleri psühholoogilises profiilis[muuda | muuda lähteteksti]
Seda fraasi kasutati ka sõja ajal Ameerika Ühendriikide Luure Keskagentuuri otsese eelkäija koostatud aruandes Hitleri psühholoogilise profiili kirjeldamiseks: [5]
"Tema peamised reeglid olid: ärge kunagi lubage avalikkusel jahtuda; ärge kunagi tunnistage viga või valet; ärge kunagi tunnistage, et teie vaenlases võib olla midagi head; ärge kunagi jätke ruumi alternatiividele; ära võta kunagi süüd omaks; keskenduge ühele vaenlasele korraga ja süüdistage teda kõiges, mis valesti läheb; inimesed usuvad suurt vale lihtsamini kui väikest; ja kui seda korrata piisavalt sageli, võtavad inimesed varem või hiljem seda tõena."[6]
Ülaltoodud tsitaat ilmub Walter C. Langeri aruandes "Adolph Hitleri psühholoogiline analüüs: tema elu ja legend",[6][7] mis on kättesaadav Ameerika Ühendriikide rahvusarhiivist. See ilmneb ka viidamata Langeri samanimelises e-raamatus[8]. Mõnevõrra sarnane tsitaat ilmub Henry A. Murray 1943. aasta oktoobris ilmunud artiklis "Adolph Hitleri isiksuse analüüs: tema tulevase käitumise prognoosid ja ettepanekud temaga tegelemiseks nüüd ja pärast Saksamaa alistumist"[9]:
"Ärge kunagi tunnistage viga või eksimust; ärge kunagi tunnistage süüd; keskenduge ühele vaenlasele korraga; süüdista seda vaenlast kõiges, mis valesti läheb; kasuta ära iga võimalus poliitilise keerise tõstmiseks."
Murray teosele ei viidata ei Langeri raamatus ega ka Langeri koostatud "Hitleri allikaraamatus"[10], kuid on selge, et Langeri teos sõltub suuresti Murray teosest. Dr Langeri töö avaldati pärast sõda kui "Adolf Hitler mõistus", sõjaaegne aruanne püsis klassifitseerituna üle kahekümne aasta.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Bytwerk, Randall. "False Nazi Quotations", German Propaganda Archive, 2008.
- ↑ Joseph Goebbels, 12 January 1941. Die Zeit ohne Beispiel. Munich: Zentralverlag der NSDAP. 1941, pp. 364-369 [original German: Das ist natürlich für die Betroffenen mehr als peinlich. Man soll im allgemeinen seine Führungsgeheimnisse nicht verraten, zumal man nicht weiß, ob und wann man sie noch einmal gut gebrauchen kann. Das haupt-sächlichste englische Führungsgeheimnis ist nun nicht so sehr in einer besonders hervorstechenden Intelligenz als vielmehr in einer manchmal geradezu penetrant wirkenden dummdreisten Dickfelligkeit zu finden. Die Engländer gehen nach dem Prinzip vor, wenn du lügst, dann lüge gründlich, und vor allem bleibe bei dem, was du gelogen hast! Sie bleiben also bei ihren Schwindeleien, selbst auf die Gefahr hin, sich damit lächerlich zu machen.]
- ↑ Jeffrey Herf (2006). The Jewish Enemy: Nazi Propaganda During World War II And the Holocaust. Harvard University Press. Lk 211. ISBN 9780674038592.
- ↑ Jeffrey Herf, "The 'Jewish War': Goebbels and the Antisemitic Campaigns of the Nazi Propaganda Ministry", Holocaust and Genocide Studies, (Spring 2005) 19#1 pp. 51–80,
- ↑ A Psychological Analysis of Adolph Hitler. His Life and Legend by Walter C. Langer. Office of Strategic Services (OSS) Washington, D.C. With the collaboration of Prof. Henry A. Murr, Harvard Psychological Clinic, Dr. Ernst Kris, New School for Social Research, Dr. Bertram D. Lawin, New York Psychoanalytic Institute. p. 219 (Nizkor)
- ↑ 6,0 6,1 "OSS Psychological Profile of Hitler, page 46" (PDF). cia.gov. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 23.01.2017. Vaadatud 17.06.2018.
- ↑ "A Psychological Profile of Adolf Hitler" (PDF). Ia801304.us.archive.org. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ Langer, Walter (24. märts 2011). A Psychological Analysis of Adolf Hitler: His Life and Legend. All-about-psychology.com (English). Lk 57.
{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "Analysis of the Personality of Adolf Hitler" (PDF). Ia601305.us.archive.org. Lk 219. Vaadatud 17.01.2018.
- ↑ "Adolf Hitler, History of" (PDF). Ia601307.us.archive.org. Vaadatud 17.01.2018.