Teraviljakombain

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Teraviljakombain

Teraviljakombain on kombaini alaliik, põllumajandusmasin, mida kasutatakse kõrrelistest teravilja vaaludesse niitmiseks, vaaludes kuivanud vilja kogumiseks ja teraviljakultuuride niinimetatud otsekoristamiseks.[1]

Teraviljakombainidele on iseloomulikuks tunnuseks lõikeosa kohal pöörlev horisontaalne haspel, mis haarab viljakõrtest ja suunab need heederisse.

Ümberseadistatud teraviljakombainiga saab koristada muidki põllukultuure, näiteks seemneheina, suhkrupeeti, tera- ja silomaisi, päevalille, sojauba, kaunvilju ja tangukultuure.[1]

Teraviljast eraldatud põhk sisaldab piiratud koguses toitaineid. Purustatud põhk laotatakse põllule, mis randaalitakse või küntakse tagasi mulda. Vaalu kogutud põhk läheb loomadele allapanuks ja vähesel määral ka söögiks.

Šassiitraktoritele paigaldatavaid teraviljakombaine nimetatakse rippkombainideks.[1]

Kombaini leiutas 1834. aastal Ameerika Ühendriikides Hiram Moore. Esimesed kombainid liikusid mitme hobuse või muula jõul. Ta töötas lõpuks välja kombaini, mis suutis vilja koristada mitme meetri laiuse ribana.

Esimesena organiseeris kombainide tootmise ja müümise Hugh Victor McKay Austraalias 1885.

NSV Liidus toodeti liikurteraviljakombaine SKD-5 "Sibirjak", mille mootori võimsus oli 74 kW ehk 100 hj ja läbilaskevõime 5 kg/s, SK-5 "Niva", mille võimsus ja läbilaskevõime olid samasugused, ning SK-6 "Kolos", mille võimsus oli 110 kW ja läbilaskevõime 6 kg/s. Riisi ühe- või kaheetapiliseks koristamiseks toodeti poolroomikkombaine SKP-6R, SKD-5R ja SK-5R ning roomikkombaine SKG-5.[1]

Automaatroolimine[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäevastel kombainidel kasutatakse üha enam automaatroolimiste süsteeme. Roolimissüsteem kasutab satelliitsignaale, mis juhivad masinat ülitäpselt paralleelset sõidujoont pidi.

Süsteem aitab juhil efektiivselt ära kasutada masina kogu töölaiust ja vähendab ülekatet, et saavutada mis tahes valgus- või ilmaoludes lühema aja jooksul parem töökvaliteet.

Eestis kasutataks teraviljakoristamisel põhiliselt järgnevaid satelliitnavigatsiooni süsteeme:

GPS (tuleb inglisekeelsest nimetusest Global Positioning System) on üleilmne asukoha määramise satelliitnavigatsiooni süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus.

Süsteem võimaldab määrata asukohta ja aega iga ilmaga, igal ajal, kõikjal Maakeral ja selle läheduses kui nähtavuses on vähemalt neli satelliiti. Analoogselt GPS süsteemile kasutatakse paralleelset

ka Venemaa globaalset navigatsiooni süsteemi GLONASS (Global Navigation Satellite System), et tagada signaali parem stabiilsus.

Lisaks satelliitnavigatsiooni süsteemidele kasutatakse RTK (Real Time Kinematics) süsteemi, mis on GNSS (Global Navigation Satellite System) tehnoloogia.

Selle süsteemi abil suurendatakse satelliitidel põhinevate positsioneerimissüsteemide täpsust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk 509