Teraapiakoer

Allikas: Vikipeedia
Therapiehund.jpg

Teraapiakoer on eritreeningu läbinud koer, kes suudab luua ning pakkuda kontakti seda vajavatele inimestele, leevendades sellega pingeid ja luues sideme ümbritseva maailmaga.

Teraapiakoer on koer, keda on treenitud pakkuma armastust ja lohutust haiglas viibivatele inimestele, vanadekodude elanikele, koolides õpiraskustega lastele ja neid kasutatakse ka stressi leevendamiseks ekstreemsetes olukordades nagu näiteks loodus- või mõne muu katastroofi läbi elanud inimestele.

Enamasti elavad teraapiakoerad oma peres ehk händlerite juures. Koerte funktsioon ei ole peremehe või händleri abistamine, vaid sotsiaalne tugi seda vajavatele inimestele või inimgruppidele (nt üksikud või eraklikud inimesed, kes ei taha või ei suuda välismaailmaga kontakteeruda).

Teraapiakoeri on igas suuruses ja erinevatest tõugudest. Oma sõbralikkuse ja koostöövalmiduse tõttu on väga levinud labradori retriiver ja kuldne retriiver. Kõige olulisem teraapiakoera juures on iseloom. Hea teraapiakoer peab olema sõbralik, kannatlik, enesekindel, õrn ja rahulik kõigis olukordades. Teraapiakoerad peavad nautima kontakti inimesega ja lubama ennast paitada või sügada, isegi siis kui seda tehakse kohmakalt.

Teraapiakoera peamine ülesanne on lubada võõrastel endaga füüsilisse kontakti astuda ja nautida seda. Lapsed armastavad loomi eriti kallistada, täiskasvanud naudivad tavaliselt lihtsalt koera paitamist või sügamist. Koera peab vajadusel saama tõsta või ta peab ronima inimesele sülle või voodisse ja lamama seal mõnuga. Paljud koerad teevad oma külaskäigu veel põnevamaks tehes väikeseid trikke oma vaatajaskonnale või mängides hoolikalt läbi mõeldud mänge. Teraapiakoerad võivad osaleda palliatiivhoolduses vähendades surmahirmu haigla keskkonnas.

Teraapiakoerte valik algab kutsikate testimisega. Testitakse kutsika sõbralikkust, sotsiaalsust, käitumist võõra inimesega, reaktsioone erinevate ärritajate peale jne.

Teraapiakoerte ajalugu

Kapral William Wynne leidis II Maailmasõja ajal ründeoperatsioonide käigus jaapanlaste vastu Uus-Guinea saare lahinguväljalt hüljatud noore emase Yorkshire terjeri, kelle ta nimetas Smoky’ks. Smoky käis Wynne’iga paljudel missioonidel, pakkudes võitlejatele lohutust ja meelelahutust ja isegi aitas sideüksusel vedada telegraafiliini läbi maa-aluse toru, saavutades minutitega selle, mis oleks inimestele olnud potentsiaalselt ohtlik kolmepäevane töö vaenlase pommitajate vaateväljas.

Smoky teenistus teraapiakoerana algas, kui kapral Wynne sattus džunglipalavikuga haiglasse. Kui Wynne paranema hakkas, tõid ta sõjakaaslased Smoky haiglasse külastusele kaasa, et sõduri tuju tõsta. Smoky’st sai hetkega kõigi haavatud sõdurite lemmik. Dr Charles Mayo kuulsast Mayo Kliinikust oli vastutav ohvitser, kes andis loa tuua Smoky haigla territooriumile ja lubas tal magada viis ööd haiglas Wynne’i voodis. Smoky töö teraapiakoerana jätkus 12 aastat kuni II Maailmasõja lõpuni.

Teraapiakoerte teadlik kasutuselevõtmine omistatake Elaine Smithile, ameeriklasele, kes töötas Inglismaal õena. Smith märkas kui hästi mõjuvad patsientidele ühe kindla kaplani ja tema kuldse retriiveri külastused. Naastes Ameerika Ühendriikidesse 1976. aastal alustas Smith koerte treeningprogrammiga, et valmistada nad ette meditsiiniasutuste külastamiseks. Aastate jooksul on ka teised tervishoiutöötajad märganud loomadest kaaslaste terapeutilist mõju stressi leevendajate, vererõhu alandajate ja tujutõstjatena. Nõudmine teraapiakoerte järgi kasvab jätkuvalt. Viimastel aastatel on teraapiakoeri rakendatud laste kõne- ja meeleoluhäiretega toimetulemisel.

1982. aastal asutas Nancy Stanley mittetulundusoranisatsiooni Tender Loving Zoo (TLZ) (tõlge: Õrn Armastav Loomaaed), mis tutvustas loomateraapiat raske puudega lastele ja hooldushaiglates. Nancy’l tekkis see idee töötades Los Angelese Loomaaias, kus ta märkas kui innukalt reageerisid puuetega külalised loomadele. Ta luges teadustöid loomade positiivse mõju kohta patsientidele ja varsti pärast seda hakkas Ms Stanley oma minipuudlist koera, Freeway’d, Revere raske puudega inimeste arengukeskusse (orig: Revere Developmental Center) viima.

Innustatuna patsientide reaktsioonis ja hoolduspersonali julgustusest, ostis mikrobussi, palkas abijõud ja veenis lemmikloomapoodi laenama välja loomapoegi. Varsti tuli TLZ-le tellimusi külastusteks üle maakonna - koolidest, haiglatest ja hooldushaiglatest. Osaliselt tänu Ms Stanley tööle laienes koerateraapia nn „loomateraapiaks“ või ka „lemmiklooma teraapiaks“ kaasates paljusid teisi loomaliike nagu teraapiakasse, teraapiaküülikuid, teraapialinde ja nii edasi[1].

Kasutegurid

Uurimustulemused on näidanud, et teraapiakoertega tegelemine võib suurendada oksütotsiini (hirmu ja ärevuse leevendaja) ja dopamiini (õnnehormooni) taset veres, samas vähendab see kortisooli (stressitekitaja) taset[2].

Teraapiakoerte klassifikatsioon

Teraapiakoerad ei ole teenistus- või abikoerad. Abikoerad aitavad inimesi otseselt ja neil on juriidiline õigus omanikku saata peaaegu kõikjal. Ameerika Ühendriikides on teenistuskoerad juriidiliselt kaitstud föderaalsel tasandil 1990. aasta Puuetega Ameeriklaste Aktiga (orig: Americans with Disabilities Act of 1990). Teraapiakoerad ei paku otsest abi ja neid ei ole mainitud eeltoodud aktis[3]. Asutused võivad kutsuda, piirata või keelata teraapiakoerte ligipääsu. Paljud asutused on sisse seadnud teraapiakoerte lubamisel koertele ranged nõudmised.

Paljud organisatsioonid pakuvad teraapiakoerte testimist ja akrediteerimist. Ameerika Ühendriikides nõuavad mõned organisatsioonid kortelt Ameerika Kennel Klubi Hea Koerast Kodaniku eksamiga (orig: American Kennel Club’s Canine Good Citizen test) samaväärse testi läbimist, millele lisanduvad tulevasest töökeskkonnast lähtuvad spetsiifilised nõuded. Tavapäraselt määravad testid kindlaks, kas koer kannatab järsku valju või imelikku heli, suudab kõndida erinevatel tundmatutel tasapindadel, ei karda kepiga kõndivaid inimesi, ratastoole või ebaharilikke liikumis- või kõndimisstiile, saavad laste ja vanuritega hästi läbi ja nii edasi.

Kanadas sertifitseerib teraapiakoeri St John’i Kiirabi.

Suurbritannias pakub Lemmikloomad Kui Teraapia (orig: Pets As Therapy) kassidest ja koertest külastajaid asutustele, kus muidu lemmikloomi pole.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. When One Volunteer Makes All the Difference," 11/5/85 Woman’s Day, 1633 Broadway, New York, NY 10019, 1-212-767-6000
  2. "Animal Assisted Therapy in Mental Health". The SCAS Journal. 2010. Retrieved 2012-07-29
  3. "Information Resource on Assistance Animals for the Disabled". Nal.usda.gov. 2011-09-19. Retrieved 2012-04-28

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõlgitud ingliskeelsest vikipeediast (http://en.wikipedia.org/wiki/Therapy_dog)