Teodors Celms

Teodors Celms (saksa keeles ka Theodor Celms; 14. juuni (vkj 2. juuni) 1893, Pedele mõis, Valka kihelkond, Liivimaa kubermang - 14. veebruar 1989, Austin, Texase osariik, USA) oli Läti filosoof.

Celms sündis Pedeles mõisa talumehe peres ja õppis Valka kommertskoolis. Tema vanem vend Jūlijs Celms oli tuntud sotsiaaldemokraatlik poliitik. 1912. või 1913. aastast kuni 1920. aastani õppis ta Moskva ülikoolis rahvamajandust ja filosoofiat neokantiaanide Aleksandr Vvedenski ja Georgi Tšelpanovi juures. Pärast lühikest Lätis viibimist jätkas ta filosoofiaõpinguid 1922-1925 Freiburgi ülikoolis neokantiaani Heinrich John Rickerti ja tema järeltulija, fenomenoloogia ühe rajaja Edmund Husserli käe all. Saksamaal kaitses ta 1923. aastal ka doktorikraadi, misjärel naasis Lätti, kus õpetas filosoofiat. 1927. aastal sai Celmsist Läti ülikooli privaatdotsent ja 1936. aastal, pärast Läti ülikoolis teise doktorikraadi kaitsmist, professor filosoofia kateedris. Seal tegeles ta Husserli fenomenoloogia küsimuste ja loogikaga. Ühtlasi andis ta loenguid Riia Herderi Instituudis.

1944. aastal põgenes Celms Saksamaale, kus kuni 1949. aastani töötas professorina Göttingeni ülikoolis ja Balti Ülikoolis, tehes koostööd Nicolai Hartmanniga. 1949. või 1950. aastal emigreerus ta USA-sse, kus jätkas akadeemilist karjääri teadlase ja õppejõuna Augustana College'is Rock Islandis Illinois' osariigis. Seal õpetas ta filosoofiat ja sotsioloogiat, kuni emeriteerus 1963. aastal. 1967-1975 pidas ta osaajalise professorina loenguid kultuurifilosoofiast. Pärast emeriteerumist ja naise surma kolis Celms Austinisse Texase osariigis. Ta on maetud Rock Islandi kalmistule.

Teodors Celms tegeles eluaeg fenomenoloogiaga, kuid oli ka Husserli idealismi kriitik; ennast nimetas ta kriitiliseks realistiks. Ta avaldas esimese mahuka monograafia Edmund Husserlist. Kokku ilmus tema sulest 4 raamatut ja üle 100 teadusartikli.

Celmsi tööd fenomenoloogias hakati Lätis taas käsitlema 1970. aastatel. 1990. aastatest on Lätis arenenud fenomenoloogiakoolkond, millele tal on olnud suur mõju. Põhjalikult on Celmsi pärandiga tegelenud Juris Rozenvalds.

Isiklikku

1920. aastal abiellus ta Vera Vihrovaga (1901-1977), kellega sai kolm last: Isolde, Dagmāra ja Pēterise. Tema hobideks olid fotograafia ja viiulimäng.

Mälestuse jäädvustamine

1993. aastal toimunud Läti IV rahvusvaheline filosoofiakonverents "Dimensions of European Philosophy: Regional and National" oli pühendatud Celmsi 100. sünniaastapäevale.

19. septembril 2007 toimus Valkas Celmsile pühendatud teaduskonverents.

22. septembril 1998 asutas Läti Teaduste Akadeemia Teodor Celmsi auhinna filosoofias.

Teoseid

• Theodor Celms, "Der phaenomenologische Idealismus Husserls", Riga: Walters und Rapa, 1928 (Acta Universitatis Latviensis, 19, lk 252-439)
• Theodor Celms, "Subjekt und Subjektivisierung : Studien über das subjektive Sein", Riga: Universität in Riga, 1943, 93 lk
• Theodor Celms, "Der phänomenologische Idealismus Husserls und andere Schriften 1928 - 1943", Peter Lang GmbH, 1993 (Philosophie und Geschichte der Wissenschaften/Studien und Quellen, Band 21), 322 lk