Taskukell

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Taskukell või uur on üleskeeratava mehhanismiga kell, mis on loodud taskus kandmiseks. Taskukellale on omane kett, mille abil saab kella vööle kinnitada, et vältida kella kukkumist.

Taskukell. 1824 aastal valmistatud

15. sajandi lõpul hakkasid levima üleskeeratavad kellad nii Itaalias kui ka Saksamaal. Peter Henlein, kes oli lukussepp ja kellassepp, hakkas taskukelli tootma aastal 1524. Pärast seda hakati neid tootma ka mujal Euroopas. 1675. aastal hakati kella kandma taskus, enne kanti kaelas[1]. Kellal oli mitmeid vigu. Puudus klaas, mis kaitseks kella seiereid. Esines ka ebatäpsusi kella töös. Alates 1865. aastast tööstusrevolutsiooni abil hakati valmistama kümneid tuhandeid töökindlaid taskukelli.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Taskukella sisevaade

Esimesed ajanäitajad, mis 16. sajandil Euroopas valmistati, olid erilised, kuna nende suurus oli käekella ja seinakella vahepealne. Selliseid taskukelli kinnitati riietele või kanti ketiga kaelas. Need olid vasest tehtud mõnetollise diameetriga, silindrikujulised kellad, mis olid enamasti graveeritud ning ornamentidega kaunistatud. Mehaanikat katab klaas ning enamasti kaitses klaasi hingedega vasest kaas, mis oli samuti uhkelt dekoreeritud. Kohati kasutati kaane asemel iluvõret, tänu millele ei pidanud kella vaatamiseks selle kaant avama. Kella seierid on valmistatud rauast või hõbedast, mis kinnitati kella mehhanismi külge nõelte ja kiiludega. 1550. aastal võeti nende asemel kasutusele kruvid. Sel ajal olid kellad üldiselt ringikujulised, kuigi mõni sajand hiljem tekkis veidrakujuliste kellade trend. 

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Carlos Perez. "Artifacts of the golden age". 03.10.2002. Kasutatud 28.02.2017.
  2. "History of Pocket Watches". Kasutatud 13.02.2017.