Tallinna saksa teater

Allikas: Vikipeedia
Tallinna saksa teater. Foto aastast 1910.
Tallinna saksa teatri hoone endisel Jaani tänaval (saksa keeles Johannisstrasse) Tallinnas

Tallinna saksa teater (saksa keeles Revaler Deutsches Theater) oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater, ühtlasi esimene kutseline teater Eestis.[1]

Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater Revaler Liebhaber Theater.

Teater kandis aastast 1809 nime Tallinna Teater (saksa keeles Revaler Theater), aastast 1860 nime Tallinna Linnateater (saksa keeles Revaler Stadttheater) ja aastast 1910 nime Tallinna saksa teater.[1] 1910. aastal valmis teatri uus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt 5.

1939. aastal asus teater Umsiedlungi käigus täies koosseisus ümber okupeeritud Poolasse ja jätkas tegevust Lodzis.[2] Teatrihoone Tallinnas omandas Eesti Draamateater.

Arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Saksa Teatri Selts vajas uut hoonet, mis mahutaks Tallinnas elavaid saksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning oleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii draamat kui ka ooperit.[3]

Uue maja saamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljevi (1875-1958) ja Aleksei Bubõri (1876-1919) projekt "Ein vierblättiges Kleeblatt" ('Neljaleheline ristikhein'),[4] mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks Berliini Hebbeli teatri (arhitekt Oskar Kaufmann, valminud 1908). Ehitusmeister Friedrich Hübbe juhtimisel kestsid tööd aastatel 1909–1910.[5]

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele juugendstiilile ehk rahvusromantismile, millele on omane seest-välja projektsioon:[6] hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.[7]

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.[8] Esifassaadi ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud juugendlikud reljeefsed figuurid (autor Riia skulptor August Volz, kelle loomingut leiab ka interjööridest).[9] Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile Eduard Poland.[10]

Sujuvavormilise frontooni keskel on barokselt reljeefne Tallinna vapp,[11] mis pidi rõhutama, et tegemist on Tallinna teatriga, mis on ühtlasi saksa teater.[12] Esifassaadi ilmestavad ka vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.

1955. aastal tehtud juurdeehitused järgivad hoone üldist vormi,[13] kuigi interjööridest püüti juugendvorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980. aastatel taastati juugendstiil ja algne plaanilahendus interjöörides.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 EE 12. köide, 2003: 562.
  2. Tallinna saksa teater Lodzis. Rahvaleht, 20. jaanuar 1940, nr 17, lk 7.
  3. Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21
  4. Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.
  5. 20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  6. Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  7. Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.
  8. Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  9. 20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  10. - et, Kodumaalt - Näitelava, nr 2, 1910
  11. Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  12. Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.
  13. Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.
  14. Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.