Tallinna Tuletõrjeühing
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2024) |
Tallinna Tuletõrjeühing on Tallinnas tegutsev tuletõrje valdkonnaga tegelev ühing[1].
Ühingu ajalugu algab 1862. aastast, kui asutati Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts (vene k. Ревельское Вольное Пожарное Общество), mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu Venemaa keisririigis[1].
1862. aastal andis Tallinna raad loa vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiseks. 2. augustil 1862 toimunud Tallinna vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiskoosolekul otsustati osta tuletõrjeprits ja mütsidele eraldusmärgid, fikseeriti toetajaliikmete õigused ja valiti juhatus. Juhatusse valiti seppmeister Carl Greb, lihunikmeister Julius Siebert, seppmeister Wilhelm Paech, kellasseppmeister Friedrich Müller ja tislermeister Ferdinand Kühne. Brandmeistriks valiti Carl Greb, pritsijaoskonna ülemaks sai kellassepp Carl Theodor Hollandt.
Vabatahtliku tuletõrjekompanii juhtimiseks valiti kolmeks aastaks häälteenamusega üks brandmeister ja neli abi, kes kokku moodustasid juhatuse ehk direktsiooni. Kõik tuletõrjujad pidid kandma peakattel tuletõrjuja eraldusmärki – kalevist mütsi rumm ääristati kuldpaelaga. Edaspidi kasvas tuletõrje liikmete arv 280-ni. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka 1788. aastal asutatud Tallinna Mustpeade vennaskonna tuletõrjekomando.
1873. aastaks ehitas Tallinna linn tuletõrjujatele Viru tänava lõppu uue tuletõrjehoone. 1876. aastal hakati kasutama tuletõrje alarmeerimiseks häirepasunaid. 1882. aastal osteti esimene auruprits ning asutati aurukolonn. Organisatsiooni arenedes ja kuna pritse oli palju, seati sisse Tallinna ülempritsmeistri ametikoht. 1884. aastal soetati heategevuslike üritustega kogutud raha eest puhkpillid ja asutati Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester.
7. augustil 1887 kinnitas tollane Venemaa keisririigi Siseministeerium põhikirja, mis andis Tallinna tuletõrjeorganisatsioonile seltsi õigused ja vabastas selle Tallinna rae eestkoste alt. 15. novembril peeti Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi erakorraline peakoosolek, kus valiti seltsile juhatus ja esimees, kelleks sai vabatahtliku tuletõrje asutaja Julius Siebert.
Tallinna Tuletõrjeühingu peameestena tegutsesid Ado Anderkopp (–1939), Jaan Toffelmann jt[2] (1939[3]–).
1. jaanuarist 1919[4] asutati Tallinna kutseline tuletõrje 12-mehelises koosseisus Viru väljaku pritsimajas[5] linna tuletõrjekomandona. Seejärel tegutses Tallinnas alaliselt riikliku Eesti Tuletõrje Korpuse Tallinna tuletõrjebrigaad[6] ja Ida tuletõrjedivisjon, Kopli tuletõrjedivisjon, Lääne tuletõrjedivisjon, Lõuna tuletõrjedivisjon, Põhja tuletõrjedivisjon ja Tallinna linnaomavalitsuse tuletõrjedivisjon. Tallinna kutselise tuletõrje tegevust juhtis linna tuletõrjeülemana 1919–1930 Johannes Freymuth (surn. 1933), 1930. aastast Hans Maide (1886–1946), kes enne seda oli 8 aastat tuletõrjeülema abiks. Tallinna linna tuletõrje ja õhukaitse juhatajaks oli alates 1935. aastast mag. chem, Elmar Johannes Umblia (1904–1967). Tuletõrjedivisjonide kasutuses oli 1939. aastal valminud tuletõrje kesklinna jaoskonna hoone Raua tänaval ja 1932. aastal valminud uus tuletõrjemaja Pelgulinna ja Lilleküla piiril ning selle projekteeris tolle aja üks mainekamaid arhitekte Herbert Johanson[7], Paldiski maantee ääres. Praegusel aadressil Paldiski mnt 47. Osa Raua tänava uuest hoonest anti ka Eesti Vabatahtlike Tuletõrjujate Liidu kasutusesse[8] Tallinna tuletõrje Ida divisjoni tuletõrjehoone, mis valmis 1940. aastal asus Jakobi tänav 21.
2015. aastal oli Tallinna Tuletõrjeühingul 7 salka umbes 200 liikmega.[1]
Ühingul on oma puhkpilliorkester ja segakoor Sõprus.
Tuletõrjeühingu liikmeid on maetud Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistule.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)
- ↑ 75-aastase juubilari elukäik, Päewaleht, nr. 182, 9 juuli 1937
- ↑ Tallinna vabatahtliku tuletõrje uueks esimeheks J. Toovere., Uus Eesti, nr. 146, 1 juuni 1939
- ↑ Tallinna kutseline tuletõrje, Postimees (1886-1946), nr. 299, 30 detsember 1943
- ↑ Veerandsada aastat Tallinna kutselist tuletõrjet, Eesti Sõna, nr. 301, 31 detsember 1943
- ↑ Tuletõrjedivisjonide nimetuste ja tegevuspiirkondade määrus., Riigi Teataja, nr. 20, 9 märts 1937
- ↑ Pritsimaja
- ↑ Tallinn saab uue tuletõrjehoone, Postimees (1886-1946), nr. 230, 27 august 1937