Carl Eduard Ney

Carl Eduard Ney (2. november 1879 Tallinn – 5. märts 1964 Seggebruch, Alam-Saksi liidumaa) oli Eesti vaimulik.

Õppis aastatel 1890–1899 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1899–1904. Prooviaastal oli ta Hageri ja Hanila Pauluse koguduses. Ordineeriti 15. oktoobril 1905 Tallinnas õpetajaks.

Oli aastatel 1905–1907 Tallinna Püha Vaimu koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1907–1914 oli ta Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja. Aastal 1914 oli ta Šidlovo (Jekaterinoslavi kubermang) koguduse adjunktõpetaja, aastatel 1914–1919 oli ta Eugenfeldi (Melitopoli maakonnas, Tauria kubermangus) koguduse õpetaja.

Lahkus aastal 1919 Saksamaale. Oli aastatel 1920–1925 Thelkowi koguduse (Bad Doberani kreisis Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal), aastatel 1925–1957 oli ta Neustadt-Glewe koguduse (Ludwigslusti kreisis, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal). Jäi aastal 1957 emerituuri, elas aastatel 1957–1962 Glewes, aastatel 1963–1964 elas ta Seggebruchis (Schaumburgi kreisis, Alam-Saksi liidumaal), kus ta ka suri.