Arutelu:LI

Siia tulevad lingid. --Epp 6. mai 2013, kell 23:36 (EEST)

Ma osa parandasin enne ära aga Hiina filosoofia jms seotud asjadega jäin hätta, sest ei saa aru, kuhu seal need Li-d jõudma peaks.--Kyng (arutelu) 6. mai 2013, kell 23:41 (EEST)

Ei poolda liitmist. Mis ühtlusest siin räägitakse? Olemegi seni teinud ühtlaselt enam-vähem nii, nagu siin oli. --Epp 4. oktoober 2014, kell 17:31 (EEST)

Tühistasin liitmise, sest anonüümne kasutaja, kes artiklid liitis, pole arutelusse vaadanudki, rääkimata oma seisukoha põhjendamisest. Minu meelest on Li ja LI kaks eri asja ja selleks kasutataksegi suurtähte, et nt lühendit sõnast või nimest eristada. Ssgreporter (arutelu) 14. august 2016, kell 01:32 (EEST)

Selle üle on varem pikalt vaieldud. Argumendid liitmise kasuks on: 1) kui lugeja ei tea, et otsides "li" jõuab ta leheküljele "Li", mitte koondlehele, kus on nii "Li" kui ka "LI", siis tal on raske orienteeruda ja tal tuleb veel üks klõps teha; 2) lugejal puudub võimalus saada ülevaade Li'st ja LI-st korraga; 3) lugeja ei pruugi aru saada, miks Li ja LI on eraldi. Argumendid liitmise kahjuks on: 1) lugejal, keda huvitab emb-kumb, puudub võimalus saada ülevaade Li'st ja LI-st eraldi, mistõttu ta peab taluma müra ja tal on otsitavat raskem leida; 2) lugeja ei pruugi aru saada, miks Li ja LI on koos. Andres (arutelu) 14. august 2016, kell 08:12 (EEST)

Ma arvan, et ei ülehinda lugejat, kui eeldan, et ta teab, mida otsingukasti kirjutab. S.t et ei kirjuta Li, kui see, mida otsib, on LI. Arvan, et eelneva arvamuse teises pooles on argumendid liitmise vastu.Ssgreporter (arutelu) 15. august 2016, kell 00:12 (EEST)

Jah, näpuviga. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 11:37 (EEST)

Lugeja kirjutab otsingukasti üldjuhul "li" olenemata sellest, kas ta eesmärgiks on "Li" või "LI". Viimasel juhul peab ta tõepoolest, nagu öeldud, tegema lisaklõpsu. Ja see lisaklõps on oluliselt tülikam kui siin kardetud müra, eriti veel, kui seda lisaklõpsu võimalust tuleb kusagilt "Vaata ka" alt otsida. Ja arvata, et lugeja ei ole võimeline aru saama, miks "Li" ja "LI" koos on, on ilmselge lugeja alahindamine. See, et "Li" ja "LI" on kaks eri asja, ei ole argument, sest täpsustuslehele koondataksegi erinevad asjad. Muuseas, ma arvan, et näiteks inglise ja saksa vikipedistidel oli siiski mingi hea põhjus, miks need kaks nii tohutult erinevat asja ühele täpsustuslehele kokku panna.--2001:7D0:87C9:9580:F0B2:2320:AAD4:B22C 15. august 2016, kell 12:05 (EEST)

Kui ära ei seletata, siis on täiesti reaalne, et lugeja ei saa aru. Mina näiteks ei saanud. Mina ei pea mittearusaamist üldse oluliseks, aga kui juba ühelt poolt on see argument esitatud, siis teiselt poolt on see seda enam põhjendatud.

Minu meelest lugeja ei kasuta suurtähte ainult juhul, kui ta ei tea, et Vikipeedia otsing on tõstutundlik (ja seda ta saab Vikipeediat kasutama hakates teada) või kui ta teab, et ta jõuab ka nii sinna, kuhu tarvis (või sinna, kust sinna ühe klõpsuga jõuab; kui lugejal on mugavam teha klõps kui suurtähte kasutada, milleks siis tema ebamugavuse pärast muretseda). Väide, et ta kasutab üldjuhul otsingut "li", on tõendamata ja minu meelest põhjendamatu.

On veel juhtum, kus lugeja ei tea isegi, mida ta otsib. Aga minu meelest ei tohiks selliste lugejate huvisid eelistada. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 13:07 (EEST)

Vikipeedia otsing ei ole tõstutundlik. See toimib tõstutundlikuna vaid ettearvamatutel erandjuhtudel, kui olemas on mitu pealkirja, mis erinevad vaid suurtähestuse poolest.

Võib-olla leiaks kuskilt mingit statistikat selle kohta, kuidas inimesed suuri ja väikseid tähti internetiotsingutes tegelikult kasutavad. Ilma selleta on samamoodi tõendamata, et otsisõnas neid tähti "õigesti" kasutavad. Aga siiski, kui lihtsuse huvides väikeste tähtede kasutamine poleks levinud ja inimestele pigem probleeme tekitaks, siis vaevalt oleks eri otsingud internetis valdavalt tõstutundetud.

Aga jah, sellest on varem palju juttu olnud, vt nt Arutelu:Ab. 90.190.58.121 15. august 2016, kell 17:47 (EEST)

Ma ütleksin, et üldjuhul on ta tõstutundlik, kui mitte arvestamata esimest tähte, ja tõstutundetu on ta muidu selles mõttes, et kui pole otsingule täpselt vastavat pealkirja, aga teise suurtähtedega jaotusega pealkiri on, siis ta viib selle juurde. Ettearvamatust ei ole, kui kasutatakse täpselt sellist otsingut nagu tarvis, ja "LI" puhul ei tohiks erilist ettearvamatust olla. Minu meelest pole mul, kui ma ei tea, et Vikipeedias on LI-d ja Li-d kokku viiv poliitika, mingit põhjust eeldada, et nad koos on, ja kui ma spetsiaalselt vajutan LI, siis mind pahandab, kui ma ikka jõuan Li juurde. Parem oleks siis seegi, kui viiks alajaotuse juurde.

Mis mõttes õigesti? Jutt on lihtsalt sellest, et kui otsitakse nii, nagu seda kirjutatakse, mida otsitakse, kas siis jõutakse sinna, kuhu tahetakse. See pole statistika küsimus.

Kui ma tean ette, et suurtähe kasutamine midagi ei muuda, siis ma muidugi ei viitsi seda sisestada. Aga inimes~ed, kes on selle ebamugava sammu teinud, peaksid minu meelest jõudma kohta, kuhu nad tahtsid. Need, kes selle vaeva on niikuinii kokku hoidnud, võivad klõpsida küll. Ja kui nad klõpsida ei taha, siis teinekord sisestavad suurtähe. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 18:07 (EEST)

Miks otsingu kasutaja ei peaks arvestama tõstutundetut esimest tähte? Kui ta näeb, et see pole tõstutundlik, ja eriti kuna see läheb kokku sellega, kuidas internetiotingud üldiselt toimivad, siis ta ju juba arvestabki sellega. Kuna ei ole võimalik ette teada, millistel erandjuhtudel on otsing tõstutundlik, siis on ettearvamatu, kuidas otsing toimib. Erinevate suur- ja väiketähe variantide ühele lehele koondamine aitab teha otsingu toimimise võimalikult ühetaoliseks ja nii ei ole otsija sunnitud pidevalt ümber orienteeruma selles, kuidas otsing toimib (vt ka Arutelu:Hl).

Inimesed ei kirjuta alati otsingusse suuri ja väikseid tähti nii nagu on õige. Statistika küsimus oleks see, kui sageli nad lihtsuse huvides nii ei tee.

Noh, kui on üks leht, siis ei leia LI sisestanud otsija selle asemel Li-d, vaid leiab lehe, kus on mõlemad variandid. Seejuures paarist mitteotsitavast reast silmadega üleminemine on vastukaaluks üsna väike vaev ning nagu varem juttu olnud, saab ka ühel lehel asju suur- ja väiketähe variantide järgi rühmitada. 90.190.58.121 15. august 2016, kell 18:33 (EEST)

Aga selle vastu Sa ju ei vaidle, et kui ma meelega LI vajutan, sest ma tahan LI kohta lugeda, siis ma ei pea ettearvamatuse pärast muretsema ega mõtlema selle peale, kuidas otsing toimib? Statistika ei puutu siin asjasse.

Rühmitamine on elementaarne, ja kui artikkel on lühike, on ülelibistamine tõesti väike vaev, aga mitte väiksem kui klõpsamine, eriti pärast seda, kui on juba otsingus suurtähte kasutatud. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 19:40 (EEST)

Minu meelest võiksid muretseda küll, kuna otsija ju tegelikult ei tea, kas sellisele tähekombinatsioonile vastava pealkirjaga lehekülg on Vikipeedias olemas (ega ka mitte seda, kas see peaks kunagi tehtama). Nii et võid ikkagi sattuda lehele Li, kuigi otsisid LI-d. Või kui ka mõne tähekombinatsiooni puhul on kindel, et selle peaks Vikipeediast leidma, siis teine osa kasutajaid kindlasti ei eelda, et nad peaks leidma täpselt kirja pandud suur- ja väiketähtedega variandi.

Jah, statistika sellesse ei puutu. Statistika puutub sellesse, millega seoses ma selle välja tõin.

Minu meelest lisaklõps on ikkagi märksa suurem vaev. Eriti arvestades, et kõigepealt tuleb tulla sellepeale, et osa antud tähekombinatsioonile vastavaid asju on kuskil teisel või isegi mitmel teisel lehel. Ja see vaev on vaid osa kogu tarbetust keerukusest, mida nüüd siin ja varasemates aruteludes on lahatud ja millest ühe lehe abil saab üsna edukalt hoiduda. 90.190.58.128 15. august 2016, kell 20:08 (EEST)

Kui lehekülge pole olemas, siis 1) pole probleemi ja 2) ja siis ma vähemalt tean kohe, et seda pole olemas.

Kui ma ei eelda, et peaksin leidma mõlemad, siis tuleb mul lisaklõps teha ja teinekord eeldan.

Suurtähe tekitamine on minule küll psüühiliselt raskem, sest tõusuklahv tuleb õigesti valida. Kui see raske ei ole, miks me siis üldse kõneväärt on, kas seda otsingus tegema peaks?

Siin lähevad arvamused lahku. Minule tunduvad koondlehed keerukamad. Mh, ja kui selle peale ei tule, siis pärast esimest korda on ju asi selge. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 20:41 (EEST)

See ei ole ka pärast sajandat korda selge.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2016, kell 20:47 (EEST)

Ma ei saa aru, miks. Ja miks siis mitte klõpsida? Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 20:50 (EEST)

Sisuliselt mitte ükski otsingusüsteem ei tee suurtel ja väikestel tähtedel vahet ja see eri täpsustuslehtedel edasi tagasi klikkimine on kurjast. (juhiks tähelepanu ka sellele et LI ja .li peavad aklati olema ühel lehel, sest teine sõltub esimesest). Heakene küll, et sa vaatad, et siin piisab võimalik, et kahest täpsustuslehest, kuid kui asi läheb kolmetäheliste juurde, siis lisades juurde punktide (ja ka tühikutega), side- ja kaldkriipsudega variandid ei ole asi enam sugugi nii lihtne ja kümne täpsustuslehe vahel inimese kõigutamine...  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2016, kell 21:18 (EEST)

Võib vaielda selle üle, mis üldse peaks domeeninime artikli pealkiri olema, aga kui ta on punktiga, siis ta ongi kõige hõlpsamini ilma mingi täpsustusleheta leitav (ja ka täpsustuslehelt hästi silma torkav). See, et üks asi sõltub teisest, ei puutu minu meelest asjasse, kui neist on eraldi artiklid.

Kui ma otsin midagi kindlat, siis ma peaksin selle vastavalt lehelt ka leidma, kümmet lehte läbi käia pole tarvis. Ja kui on side- ja kaldkriipsud, miks ma neid siis sisestada ei või? Mis puutub variantidesse, siis peaksid muidugi kõik variandid vastavatel lehtedel olemas olema. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 21:49 (EEST)

Sa võid need muidugi sisestada, kui sa tead, aga kui ma ei tea, kas lühend on suur- või väiketähtedega, siis ma otsin väiketähtedega ja ma pean leidma lingi artiklile üles tollelt leheküljelt, mitte nii, et ma klikin ükshaaval need võimalik, et kümme täpsustuslehte läbi ja siis selgub. Ja veel hullem on lugu siis, kui seda mida ma otsin nendel lehtedel ei olegi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2016, kell 21:59 (EEST)

Kui ma ei tea, siis läheb muidugi raskeks, aga veel hullem olukord on mis tahes nime puhul, mille õigekirja ma ei tea. On mingid piirid, kui palju Vikipeedia saab neid aidata, kes ei tea, mida nad otsivad. Minu meelest peaks olema tänulik sellegi eest, kui otsitavat leida on üldse võimalik. Kui on üks sellise lühendiga asi, siis võib ka lühidalt juurde kirjutada, millega on tegu. Sel juhul on ikkagi parem, kui lehekülg on lühike. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 22:26 (EEST)

Mitte et oleks võimatu ära õppida, millal saab tõstutundlikkusega arvestada ja millal mitte, aga see on ikkagi üsna keeruline ja seetõttu jääks ilmselt ikkagi püsivalt segi minema, kuidas Vikipeedias otsida. Võib-olla siis mitte, kui Vikipeediaga igapäevaselt tegeleda ja olla seal kõik oma käe järgi seadnud. Sellepärast tulekski taotleda lihtsust ja ühetaolisust (nii et saaks arvestada tõstutundetu otsinguga nii paljudel juhtudel kui võimalik, ja nii nagu mujal Vikipeediates ongi tehtud).

Ma ei tea, kas suure tähe tegemine on raske rohkem psüühiliselt või füüsiliselt. Ehk sellel ei olegi tähtsust ja võime lihtsalt nentida, et hulk inimesi teadlikult ei kasuta otsingutes suuri tähti.

Ja tõesti, eri suur- ja väiketähe variantide panemine ühele lehele ei ole millegi poolest ebatäpne, kuna täpsustusleht ei ole "kindlast asjast", vaid kõigist neist asjadest, mis vastavad lihtsustatud kujul otsisõnale. Variantide rühmitamine erinevate lehtede abil poleks muidugi ka vale ega ebatäpne, aga oleks eeltoodud põhjustel lihtsalt vähem otstarbekas. 90.190.58.211 15. august 2016, kell 21:22 (EEST)

Minu meelest otsimine ei ole keeruline, ma lihtsalt sisestan selle, mida ma leida tahan, või siis klõpsin õigesse kohta. Kõige halvem, mis minuga juhtuda võib, on see, et pean lisaklõpsu tegema, aga sel juhul olen ka pääsenud suurtähe sisestamisest. Mina näen probleemi hoopis mürarikastes täpsustuslehtedes.

Aga kas Sa vaidled sellele vastu, et suurtähti ei kasutata otsingus sellepärast, et nende kasutamine on tülikas? See ei ole minu jaoks põhimõtteline küsimus, miks ta tülikas on. Ma leian, et arvestades seda, et väiketähtede sisestajad pääsevad tülikast suurtähtede sisestajate tülikusest, ei ole lisaklõpsu vajaduse tekitamine ülekohtune.

Täpsustusleht ei ole kunagi kindlast asjast. Selle ülesanne on teada anda, kuidas on pealkirjastatud artiklid, millel võiks olla sama pealkiri, ja võimaldada nende artikliteni jõuda. Aga artiklitel Li ja LI kohta üldjuhul ei võiks olla sama pealkiri, sellepärast vastavate täpsustuslehtede kokkupanemine ei tulene täpsustuslehe otstarbest. Selles suhtes on see meelevaldsem ja ootamatum kui eraldi täpsustuslehtede tegemine. Andres (arutelu) 15. august 2016, kell 21:49 (EEST)

IMHO peavad nii li, Li, LI, .li olema koos ühel ja samal täpsustuslehel. Muide otsingusse trükitavad sõnad ja väljendid on peaaegu alati üksnes väiketähelised.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 15. august 2016, kell 20:33 (EEST)

Pooldan samuti liitmist. Ivo (arutelu) 15. august 2016, kell 22:03 (EEST)

Tühistasin liitmise sellepärast, et 1) artiklid liitis anonüümne kasutaja; 2) arutelus oli taunitud liitmist; 3) liidetud artikkel oli muutunud nii pikaks, et suurtäheline osa ei mahtunud enam ekraanile, s.t kui oleksin LI-d otsinud, siis oleksin arvanud, et sattusin valesse kohta; 4) ma eeldan, et inimesed teavad, mida otsivad, s.t kirjutavad otsingukasti, kas nad otsivad Li-d või LI-d. Ssgreporter (arutelu) 16. august 2016, kell 00:28 (EEST)

Mis sest, et liitis anonüümne kasutaja. Liitmine on niikuinii vajalik ära teha.

"Ei mahtunud ekraanile". No annab nii lolli kasutajat otsida, kes lehekülge alla kerida ei oskaks.

Siin on korduvalt selgitatud, et vikist vajaliku otsimine pole sugugi nii lihtne ja inimesed kipuvad kasutama väiketähti. Samuti võib arvata, et täpsustusleheküljele jõudnud kasutaja ei pruugi sugugi teada, mis on otsitava lühendi taga. Ivo (arutelu) 16. august 2016, kell 00:59 (EEST)

Tänan Ivot tunnustuse eest. Loll kasutaja läheks ekraanitäit Li-sid nähes uuesti otsima, selle asemel et otsida ääre alt LI-d. Otsingus väiketähti kasutama sunnib ilmselt nutitelefon, arvutis seevastu on nii suured kui väiketähed olemas. Ma ei nõustu, et anonüümne kasutaja ei vaja järelevalvet, ja et ta võib minna artikleid liitma ("oli niikuinii vaja ära teha"), kui liitmismärkus suunab arutelu vaatama, seal aga olid liitmist taunivad seisukohad. Ssgreporter (arutelu) 16. august 2016, kell 01:06 (EEST)

Liitsin uuesti. Mis nüüd saab? Ivo (arutelu) 16. august 2016, kell 01:13 (EEST)

See on praegu rohkem õigustatud, sest arutelus on palju liitmist pooldavat juttu. Eelmise liitmise ajal olid taunivad seisukohad, nii et anonüümne kasutaja polnud ilmselt arutelu vaadanudki. Ssgreporter (arutelu) 16. august 2016, kell 01:26 (EEST)

---

Nagu ma aru saan, siis on vähemalt 8 erinevat sellise kirjapildiga hiina perekonnanime.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 00:41 (EEST)

Minu meelest perekonnanime kandjad ei peaks olema siin, vaid perekonnanime artiklis. Jah, seda tuleb ka arvestada. et nimed on erinevad. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 10:06 (EEST)

---

Mis pidi eesti keeles on: kas integraalne logaritm või logaritmiline integraal?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 00:47 (EEST)

---

HTML-i kirje link ei vii kuskile välja. Pole kindel, et see siin üldse peaks olema. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 10:17 (EEST)