Arutelu:Füüsika

Kuskile tuleks siia sissepookida ka SI süsteem koos oma ühikute, nende etalonide ja tuletatud ühikutega, kui keegi oskaks soovitada, kuidas see välja nägema peaks, siis võiksin seda teha. --Tõnis 18:51, 9 Apr 2004 (UTC)

Olen SI-süsteemile viidanud nii: "SI-süsteem", nii et artikli pealkiri peaks siis olema "SI". Artiklist "Füüsika" võiks sinna olla link alajaotuse "mõõtühikud" alt. Artikli koostamisel võiks olla eeskujuks inglise viki artikkel SI (põhiühikute suhtes). Tuletatud ühikutele ja ka põhiühikutele võiks olla ka link mõnest artiklist, mis inventeeriks füüsikalisi suurusi kas tähestiku järjekorras või kuidagi temaatiliselt. Andres 21:57, 9 Apr 2004 (UTC)

Artikli alumine osa tundub väga segane olevat. Mõisteid, mõõtühikuid, füüsikuid, füüsikalisi suurusi - kas on mõtet neid hoida selles artiklis? Tuleks vist liiga pikk nimekiri kõikidest asjadest. Tuleks kuidagi ratsionaalsemalt asja kategoriseerida. Kas luua uued artiklid nende jaoks ning artiklitesse veel füüsika harud, millesse viidetavad kuuluvad? J 09:57, 29 May 2004 (UTC)

Ma arvan ka, et nii tuleks teha. Siiski peaks olema ka niisugune lehekülg, kus on kõik füüsika mõisted tähestiku järjekorras koos. Andres 16:19, 29 May 2004 (UTC)

Füüsikalised_suurused on juba olemas, ma kopeerin Füüsika alt kõik sinna, ja vaatan kuhu ma lingi teen sellele. J 16:21, 29 May 2004 (UTC)

"Vaata ka" on standardne ja traditsiooniline väljend, ja minu meelest täiesti arusaadav.

Samas on teistes artiklites enamasti "Vaata ka" all linke artiklitele, mis ei kuulu täielikult käesoleva artikli valdkonda. Kuid "füüsikalised suurused", "füüsikud" jne käivad täielikult ja otseselt "füüsika" alla. Ma lihtsalt mõtlen, et äkki oleks mingi parem sõna selle jaoks. J 16:31, 29 May 2004 (UTC)

Miks pindala füüsika mõistete nimekirja on pandud. Siim 20:13, 13 Oct 2004 (UTC)~

Sest ta on füüsikaline suurus. Või ei ole? Andres 06:45, 14 Oct 2004 (UTC)

See täpsustusmärkus oli siin sellepärast, et sellest artiklist võidakse otsida füüsika enda esitust. Andres 14. september 2010, kell 15:00 (EEST)[vasta]

See ei läinud ju kaduma. Link füüsika mõistete loendile on ilusasti nähtaval kohal olemas. Taivo 14. september 2010, kell 15:14 (EEST)[vasta]

Väärast arutlusest Lorentz-teisenduste modelleerimisel.

Tõnu Eevere • NB! HOIATUS õpilastele/õpetajatele "lineaarses arutluses"! Õpikus: "Füüsika üldkursus" 3, Tallinn, Valgus, 1979, lk.152 - 154, on eksitav viga, läbimaks kogu (Eri)relatiivsusteooria (mõttelist) katset:

1. Arutlus Galilei teisenduse kohta (lk.152): a) Tõene: Ruumi homogeensusest tuleneb lineaarselt teisenenud ruumi/hulga F, risthomoteetsus sihil v, kujul: y´= ky; (analoogselt: z´= kz). ..(1) b) VÄÄR on apooriline kinnitus: "Süsteemide K ja K´ täieliku võrdväärsuse tõttu" /homogeensuses? - T.E./ peab olema samuti rahuldatud seos: y´= ky, kusjuures k väärtus on sama, mis esimesel juhul. (?) Selline "kommutatiivsuse ülekanne - homogeensusele" - ei ole mitte millegagi põhjendatud. On kerge näha, et "üldkujul" me kõneleme teisendusfunktsioonist f(ct) = ct(1 - (v/v)cosA), milles "efemeerne!) risthomoteetsus k on positiivne - ja "vaatluse üleviimine teisele monaadile" - on Orientatsioonimuut, teguri k "negatiivsuses". Hulgateoreetilises arutluses: f(E) = F(x'; y'); f(g(F)) = F. Funktsiooni f kommutatiivsus ei ole üldjuhul toimiv.

2. Lehekülg 153: Arutlus toimub vaatleja V(x, y) "Sündmuste-ruumis"("Asume otsima x ja t teisendusvalemeid."). Algsündmuse (kui meile antud lähte) - mõõteaja - ja mõõtmis-sündmuste KOHA mõttelised asukohad Vaatlejale V: avalduvad funktsiooniga g(ct), "nii et järjestrakendus "ei muudaks": meile antud matemaatilisi suurusi v ja c, ning "säiliks sündmustevaheline intervall": g(f(ct) = ct ja g(f(vt)) = vt.

3. PEAB: E = {[x; y; z]; d = ct;}; f(E) = F = { (x´= x - vt; y´= ky; z´= kz); d´= ct(1 - (v/c)cosA) }... (2) Saadud MUDEL võimaldab hinnata VEA MÄÄRA: Selleks "rakendame ruumile/hulgale F Lorentz-teisendused": L(fE)) = F*( x* = L(x - vt); y* = y; z* = z) ... (3) NÄEME: Sellal kui tegur k tuleneb loogilis-intuitiivsest arutlusest )mõttelise mudelina) - on Lorentz-tegur "popstuleeritud" (oletatavalt signaali c mõõtmisest kinnises juhis?).

Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.–17. sajandil.

See tundub olevat kadunud. Andres (arutelu) 30. juuli 2019, kell 21:15 (EEST)[vasta]

Füüsika, ontoloogia, matemaatika ja keemia seosed ja erinevused

Ontoloogia on füüsika, aga mitte matemaatika aluseks. See tähendab, et kõige üldisemalt tegeleb füüsika reaalse maailma kirjeldamisega, kui matemaatika võib kirjeldada ka väljaspool reaalsust eksisteerivaid abstraktseid seaduspärasusi. Seega on füüsikas väited sünteetilised ja matemaatikas analüütilised. Matemaatika sisaldab hüpoteese ja füüsika teooriaid. Väited matemaatikas peavad olema ainult loogika mõistes tõesed, aga füüsikas peavad väited vastama vaatlustele ja katseandmetele.

Leian, et see ei ole korrektne. See, et matemaatilised objektid ei ole reaalsed, on vaieldav. Ka see, et füüsikalised objektid on reaalsed, on vaieldav. Erinevad ontoloogiad näevad asja erinevalt. Mis tähendab "abstraktsed seaduspärasused"? Kas seaduspärasused, millest füüsika räägib, ei ole abstraktsed? See, et matemaatikas on kõik väited analüütilised, on vaieldav. Ka füüsikas on analüütilisi väited. Mis mõttes matemaatika sisaldab hüpoteese? Matemaatika teoreemid on tõestatud, aga füüsika väited on hüpoteesid (vähemalt Popper väidab seda), igatahes on nad halvemini tõendatud kui matemaatika teoreemid. Loogika ei saa otsustada matemaatiliste väidete tõesust. Mis on füüsikas väited, kas hüpoteesid on väited? Ka tunnustatud füüsikateooriad võivad vaatluste või katseandmetega vastuolus olla, kui on tegu näiteks anomaaliaga Kuhni mõttes. Andres (arutelu) 12. august 2019, kell 18:49 (EEST)[vasta]

Tänan aktiivse mõttega lugemise eest. Kõik täpsustused ja parandused on väga teretulnud. Proovin kommentaaridele vastata ja paar parandust sisse viia. Füüsikaliste objektide reaalsust ei ole minu hinnangul antud lõigus väidetud (oli füüsika tegeleb reaalse maailma kirjeldamisega). Ka ei ole matemaatiliste objektide mittereaalsust väidetud. Matemaatika ja füüsika abstraktsioonidel on põhimõtteline erinevus, füüsikalised abstraktsioonid peavad olema vaatlustega kontrollitavad. Nagu mina aru saan, siis väide mis on füüsikas kasulik võimaldab ennustada midagi väljaspool senini vaadeldud loodusnähtuse piire ehk olema sünteetiline. Vikipeedia väidab, et teoreem on matemaatikas tõestatud hüpotees ja ilma tõestuseta pole hüpotees teoreem (tõestuseta väited mõlemas distsipliinis, siin kõrvuti). Füüsika väidete paremat või halvemat tõestatust ei ole siin tekstis minu hinnangul käsitletud. Ehk selgitaksid või viitaksid mis asi on anomaalia Kuhni mõttes?--MirkoM (arutelu) 12. august 2019, kell 20:07 (EEST)[vasta]

Anomaalia kohta vaata Teadusrevolutsioonide_struktuur#VI._Anomaalia_ja_teaduslike_avastuste_ilmumine, aga veel parem, loe algusest peale. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 09:54 (EEST)[vasta]

Aga lihtsustatult öeldes on anomaalia fakt, mis räägib üldtunnustatud teooriale vastu. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 10:13 (EEST)[vasta]

Siis reaalset maailma kirjeldatakse, kirjeldades mittereaalseid objekte? See on võimalik. Igatahes füüsika ja matemaatika niisugune vastandamine on vaieldav.

Reaalsete matemaatiliste objektide vahel on väljaspool reaalsust eksisteerivad (st mittereaalsed, või mida see tähendab?) seaduspärasused?

Ma arvasin, et Sa räägid analüütilisest ja sünteetilisest Kanti mõttes. Siis tuleb selgitada, millest jutt on. Aga matemaatika on ju füüsikas kasulik ning võimaldab ennustada.

Pärast tõestamist ei ole tegu enam lihtsalt hüpoteesiga. Hüpotees on oletus.

Hüpoteese ja teooriaid vastandatakse minu meelest just selle järgi, et teooriad on paremini tõendatud. Praegu jääb mulje, nagu oleks füüsika paremini tõendatud kui matemaatika, kuigi võib ju väita, et asi on just ümberpöördult. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 10:29 (EEST)[vasta]

Ma ei leidnud, et artiklis Teoreem oleks midagi hüpoteesist räägitud. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 10:33 (EEST)[vasta]

Artiklis Hüpotees on sellest juttu. Kuidas nimetatakse tõendamata väiteid matemaatikas?--MirkoM (arutelu) 13. august 2019, kell 11:02 (EEST)[vasta]

Tõendamata väited matemaatikas on aksioomid või definitsioonid (mis ei vaja tõendamist) või oletused ehk hüpoteesid. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 10:47 (EEST)[vasta]

Matemaatilisi hüpoteese siiski vist väideteks ei saa nimetada. Kusjuures hüpoteesid võivad küll olla tõendatud (kinnitatud), kuid ei ole tõestatud. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 10:50 (EEST)[vasta]

Matemaatiline füüsika

Kas matemaatilise füüsika puhul saab matemaatikat ja füüsikat eristada? Kas tegu on ühtaegu matemaatika ja füüsikaga? Praegusest esitusest jääb arusaamatuks, mille poolest matemaatiline füüsika erineb teoreetilisest füüsikast. Kõik füüsikateooriad rakendavad matemaatikat ja kasutavad matemaatilisi mudeleid ning sisaldavad matemaatilisi arutluskäike. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 10:55 (EEST)[vasta]

Matemaatilist füüsikat loetakse rakendusmatemaatika haruks. Seega ei liigitata seda piiripealseks, vaid selgelt matemaatika haruks.--MirkoM (arutelu) 28. august 2019, kell 11:24 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei ole ükski neist väidetest üldtunnustatud. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 11:35 (EEST)[vasta]

Üks selgitusː https://physics.stackexchange.com/questions/56293/difference-between-theoretical-physics-and-mathematical-physics
Teine selgitusː Quote: " ... a negative definition of the theorist refers to his inability to make physical experiments, while a positive one.. implies his encyclopaedic knowledge of physics combined with possessing enough mathematical armament. Depending on the ratio of these two components, the theorist may be nearer either to the experimentalist or to the mathematician. In the latter case, he is usually considered as a specialist in mathematical physics.", Ya. Frenkel, as related in A.T. Filippov, The Versatile Soliton, pg 131. Birkhauser, 2000. --MirkoM (arutelu) 28. august 2019, kell 11:46 (EEST)[vasta]

Esimene selgitus kinnitab, et matemaatilist füüsikat võidakse lugeda ka füüsika osaks või piirialaks, teine lihtsalt ütleb, et t. füüsika on e-füüsika ja m. füüsika vahepeal. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 13:24 (EEST)[vasta]

Tundub, et sama teksti lugedes võib vastupidistele järeldustele jõuda. Matemaatiline füüsika on piirialale lähedal, aga mitte piirialal. Esimese lingi juures on selgelt öeldud, et ".....Mathematical physics, on the other hand, is a branch of mathematics." Matemaatilise füüsika vikipeedia lehekülg ütleb sama.--MirkoM (arutelu) 28. august 2019, kell 13:36 (EEST)[vasta]

Seal on mitme kirjutaja erinevad ütlused. Andres (arutelu) 29. august 2019, kell 11:22 (EEST)[vasta]

Kasutajate poolt kõige õigemateks hääletatud vastustes on siiski öeldud, et matemaatiline füüsika on matemaatika osa. Teadusartiklid matemaatilises füüsikas on üldiselt sarnased ülesehituselt matemaatika teadusartiklitele ning avaldatavad ka matemaatika teadusajakirjades. Matemaatilise füüsika vikipeedia lehekülg liigitab matemaatilise füüsika samuti matemaatika haruks, mitte piiripealseks teaduseks.--MirkoM (arutelu) 29. august 2019, kell 11:33 (EEST)[vasta]

Füüsika ja keemia

Üks asi veel, mis silma hakkas. Pole veenvalt näidatud, miks keemia on eraldi teadusharu. Nähtuste mitmekesisus? Füüsika nähtused on ka mitmekesised. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 11:38 (EEST)[vasta]

Kõik täiendused on teretulnud --MirkoM (arutelu) 28. august 2019, kell 11:54 (EEST)[vasta]

Peab erialakirjanduse appi võtma, aga pakun, et keemial on teistsugused meetodid (seda on ka võib-olla raske põhjendada) ja füüsikateooriad ei ole näiteks ainete omaduste tuletamiseks praktiliselt rakendatavad, sest arvutused on väga keerulised. Andres (arutelu) 28. august 2019, kell 13:37 (EEST)[vasta]