Tahvelarvuti

Tahvelarvuti (inglise keeles tablet computer, tablet) on puutetundliku ekraaniga kaasaskantav personaalarvuti.

Tahvelarvuti on sülearvutist väiksem, aga nutitelefonist ja pihuarvutist suurem. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutatakse stiilust, sõrmepuudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri. Võrguühendusena kasutab tahvelarvuti Wi-Fit või mobiilset internetti.

Ajalugu

Esimesed tahvelarvutid

Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xeroxi töötaja Alan Kay 1968. aastal ja esitles selle esimest prototüüpi 1971. aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks".

1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvutiprojekti, mis nägi algul ette kolmes suuruses seadmete turuletoomist. 1993. aastal anti välja Apple Newton, mis oli tolle aja väikseim arvuti – see kaalus 800 g ja oli 6-tollise ekraaniga. Selle operatsioonisüsteem oli Newton OS.^[1]

Microsoft kasutas 2001. aastal esimest korda terminit Tablet PC defineerimaks oma uut arvutistandardit.

Microsoft Tablet PC

2000. aasta juunis tutvustas Bill Gates esimest tahvelarvuti prototüüpi .NET-strateegia esitlusel. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud meedias sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates sama riistvaraga tahvelarvutit uuesti. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamist".

Aastal 2001 tuldi välja järgmise prototüübiga, mille eesmärk oli näidata, et pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.

Apple iPad

Esimene põlvkond

2007. aastal esitles Apple iPhone'i, mis tõi ta tagasi mobiilsete seadmete turule. 2009. aastal liikusid kuulujutud Apple'i tahvelarvutist. 27. jaanuaril 2010 esitles Steve Jobs pressikonverentsil iPadi. Jobs rääkis hiljem, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus iPhone, kui ta mõtles, et need ideed võivad ju ka töötada telefoni peal. Apple hakkas iPadi tellimusi vastu võtma 12. märtsil 2010. Wi-Fi-ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. aprillil 2010, Wi-Fi- ja 3G-võimalustega iPad aga 30. aprillil. Esimese iPadi mõõtmed olid 243 mm kõrgust, 190 mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustatud 1024×768-pikslise, 197×148 mm kriimustuskindla vedelkristallekraaniga (diagonaal 246,4 mm), millel oli võimalik sõrmedega teksti sisestada.

Teine põlvkond

2. märtsil 2011 tutvustas Steve Jobs pressikonverentsil uut iPadi – iPad 2, hoolimata sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäija. Selle kahetuumane protsessor Apple A5 on Apple'i sõnul oma eelkäijast kaks korda kiirem ja kuni 9 korda kiirema graafikatöötlusega. Sellel on nii ees kui ka taga kaamera, mis võimaldab Facetime'is suhtlemist. Sellel on ka kolmeteljeline güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka iPhone'il mitmikpuuteekraan, mis võimaldab teha sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid ekraanil, sealhulgas kasutades mitut sõrme korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. märtsil 2011.

iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit tükki. Aastast 2011 iOS 5 uuendustega ei ole vaja enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga. Seepärast saavad iPadi osta ka need, kellel pole arvutit. Eelnevalt polnud see võimalik.

Teised tahvelarvutid iPadi järel

Varajased võistlejad turul Apple'i iPadiga olid 5" Dell Streak, mis nägi päevavalgust juunis 2010, ja algupärane 7" Samsung Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust septembris 2010.

2011. aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire, millel on 7-tolline ekraan. See on seotud tihedalt Kindle'i e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega, nagu muusika, video ja muud teenused.

Ehitus

Tahvelarvuti saab nii õhuke olla tänu sellele, et komponendid tahvelarvuti sees on ruumi säästmiseks tihedalt pakitud. Tahvelarvutites kasutatakse tavaliselt väiksemaid protsessoreid, et hoida kokku ruumi ja vältida ülekuumenemist. Tavaliselt kasutatakse tahvelarvuti "ajuks" mikroprotsessorit. Tahvelarvutid saavad tööks vajaliku energia tavaliselt akult. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav aku, aga teistel, nagu iPad, on see sisse ehitatud ja seda on võimalik vahetada ainult müügiesinduses. Lisaks on tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised, mis hõlbustavad tööd:

kiirendusandur,
güroskoop,
välkmälu,
Wi-Fi / telefoni kiip, antenn,
USB-ühendus arvutiga ja laadimisvõimalus,
kõlarid,
kaamera.

Puutetundlik ekraan

Takistuslikul puuteekraanil on klaas, milles on kaks voolujuhtivat metallikihti. Need kaks kihti on eraldatud eraldajaga, mis ei lase neil kokku puutuda. Kui ekraan töötab, on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui arvuti kasutaja puudutab ekraani, siis need kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, misjärel arvuti arvutab kokkupuutekoha täpsed koordinaadid ning annab need edasi draiverile, mis annab käsud edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme toiminguid, kuid see ei ole võimatu.
Mahutundlik puuteekraan – käske edastatakse sarnaselt arvutihiirega. Samamoodi töötab ka ekraan, kui arvuti kasutaja hoiab sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta, kus on sõrm, ning osa sellest laengust kandub ka kasutajasse, seeläbi saab jällegi arvutada, kui kaua ja kus ollakse sõrme hoitud. Sõrmega juhtimise asemel võib seadet juhtida ka pliiatsiga.
Mitmikpuuteekraan – seda esitles Apple, sellel ekraanil on võimalikud mitme sõrme liigutused. Inimene kannab väikest laengut, mille ta annab edasi, puudutades ekraani, ja seeläbi saab arvuti kindlaks määrata, kus kohas on kasutaja ekraani puudutanud.

Muud omadused

Kiirendusandur – liides, mis võimaldab tuvastada liigutusi, mida seade teeb. See võimaldab kasutajal paindlikumaid kasutusvõimalusi, kuna seade ei pruugi olla kogu aeg ühes kindlas suunas. Selle abil on ka võimalik määrata seadme asukoht seotult Maa keskpunktiga, sellega on võimalik tuvastada ka liikumisi, mida on võimalik kasutada kui nuppe tarkvara või mängudes liikumise jaoks.
Mahutavus – seadmetele on tavaliselt võimalik salvestada informatsiooni, milleks osa seadmeid kasutab MP3-mängijate omadega sarnaseid välkmälusid. Mõnele on võimalik lisada ise ka mälukaart. Enamikul on sisse ehitatud SDD-ketas, mis on vastupidavam vigastustele, mida võib tekitada seadme liigutamine.
Juhtmevaba internet – enamjaolt on kõik seadmed varustatud Wi-Fi-seadmega ning see on saanud selle kindlaks osaks, keerulisem on saavutada juhtmega ühendus, kuna tegu on siiski mobiilse seadmega. Andmete edastamiseks või teise seadmega ühendamiseks kasutatakse ka Bluetoothi.

Operatsioonisüsteemid

Tahvelarvutid, nagu ka tavalised arvutid, võivad töötada erinevate operatsioonisüsteemidega. Neid on kahte klassi, millest ühed põhinevad tavalise arvuti operatsioonisüsteemidel, ja teised on programmeeritud just nendele seadmetele ehk on mobiiltelefonide operatsioonisüsteemide sarnased.

Lauaarvuti omadega sarnaseid operatsioonisüsteemide arendavad näiteks Microsoft, Linux, HP ja teised. Telefoni omadega sarnaste süsteemide arendamisega tegelevad peamiselt Apple (iOS) ja Google (Android).

iOS

Operatsioonisüsteem iOS töötati algselt välja iPhone'ile ning kandis algselt nime OS X. Pärast iPadi väljatulekut nimetati see ümber iOS-iks. iOS on küll programmikeeleliselt OS X-ga põhimõtteliselt sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendust. Apple oli esimene, kes võttis kasutusele võimaluse pilti suurendada ja vähendada kahe sõrmega.

Muud lahendused

Asus Eee Pad Transformer on tahvelarvuti, mida on võimalik ühendada ka klaviatuuriga, muutes selle sülearvutiks.

HP Pavilion TX1000 Series Tablet PC on pööratava ekraaniga arvuti. Sellel on ekraan kere küljes kinni, kuid seda on võimalik muuta tahvelarvutilaadseks. Selleks pööratakse ekraan kõigepealt kerega 90-kraadise nurga alla ja siis 180 kraadi ümber ekraani telje ning seejärel asetatakse ekraan tagasi üle klaviatuuri, misjärel on seda võimalik kasutada kui tahvelarvutit. Seejuures on võimalik kasutada ka pliiatsit. Selle eelisteks on see, et sel juhul on arvuti võimsam ning ei ole vaja arvutile eraldi mobiilset tarkvara, vaid arvuti on suuteline töötama suurte operatsioonisüsteemidega nagu näiteks Windows 7 ja muud sarnased. Lisaks sellele on nendele arvutitele võimalik külge ühendada tavaliselt rohkem seadmeid, näiteks ka projektor. Nende miinusteks on see, et nad on tunduvalt raskemad ja üsna massiivsed. Neid kutsutakse tahvelarvuti ja sülearvuti hübriidideks.

Viited

↑ Tom Hormby. "The Story Behind Apple's Newton". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2016. Vaadatud 19. novembril 2016.

Välislingid

[1] Tom Hormby. "The Story Behind Apple's Newton". Gizmodo. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. september 2016. Vaadatud 19. novembril 2016.

[1]