Vidruka mõis

Vidruka mõis (saksa keeles Widdruck) oli Tagavere mõisa kõrvalmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.

Mõis rajati 1760 Palivere mõisast eraldatud alast., kui Karl Hinrich von Buxhoeveden müüs Vidruka 1760. aastal oberstleitnant Georg Reinhold Pilar von Pilchaule.

Asendikaart

1768. aastal loovutas Ewold Scharenbergb Vidruka, assessor Arend Wilhelm von Taubele. 1779. aastal müüsid ja vahetasid Karl Gustav von Köhler ja kapten Philip Axel von Köhlerid Pudivere mõisa Simuna kihelkonnas, Arend Wilhelm Taube af Karlöga tema Vidruka mõisa vastu. 1809. aastal müüs Wilhelm Fabian von Aderkas maanõunik Wilhelm Friedrich Pilar von Pilchaule Kingima karjamõisa, Palivere mõisa külge. 1811. aastal kinnistati pandimõis, Wilhelm Fabian von Aderkasele pärusomandiks. 1847. aastal müüdi Vidruka mõis kreisisaadik Eugen von Ungern-Sternbergile (1811–1902). 1856. aastal müüs Eugen von Ungern-Sternberg, Vidruka mõisa kindralmajor Karl Clodt von Jürgensburgile. 1867. aastal pandiostulepinguga omandas mõisa Aleksandrine von Ungern-Sternberg (sünd von Rosenbaum) ning sellest ajast peale olid mõisal ühised omanikud Tagavere mõisaga.

1904. aastal päris fideikomissi järgselt mõisa paruness Alexandrine von Ungern-Sternbergilt (sünd von Rosenbaum) (surn. 1902) tema mehe Karl Gustav Andrease vennapoeg krahv Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909), kelle surma järel oli 1910. aastast fideikommissijärgne pärija, tema vend krahv Klaus Ungern-Sternberg (1877–1934), kellele kinnistati Tagavere, Võnnu, Ungru, Vidruka, Keskvere, Jõesoo (Jõesse) mõisad.

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Välislingid

• Vidruka mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
• Vidruka mõis Eesti mõisaportaalis
• Vidruka mõis (Lääne-Nigula khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis