Tagasijooks

Tagasijooks (reflux) on keeva vedeliku aurude jahtumisel saadava kondensaadi osaline või täielik tagasivool süsteemi.

Kui kogu kondensaat suunatakse tagasi keedukolbi, siis nimetatakse seda ka tagasikeetmiseks ehk püstjahutiga keetmiseks (reflux). Laboratoorseid tagasivoolujahuteid nimetatakse tavaliselt püstjahutiteks.

Tagasijooksu kasutatakse laialdaselt niisugustes tööstustes, kus kasutatakse palju destillatsioonikolonne ja fraktsioneerivat destillatsiooni, näiteks naftatööstus, keemiatööstus ja maagaasi töötlemisettevõtted.

Näiteid

Laboratoorne lihtne tagasikeetmise seade

Reaktsioonisegu pikaajaline soojendamine solvendi tagasikeetmisega. Lihtne laboriseade selleks otstarbeks on kujutatud parempoolsel skeemil, kus 1 – vesi jahutist välja, 2 – vesi jahutisse sisse, 3 – kolb reagentide ja solvendiga, 4 – veevann, 5 – soojusallikas. Temperatuuri kolvis määrab praktiliselt solvendi keemistemperatuur. Keemisega kaasneb kolvis oleva vedeliku segamine;
vedelate ainete kuivatamine tagasikeetmisel sobiva tahke agendiga (CaCl₂, Na, P₂O₅ jm). Seade on analoogne eeltooduga;
ekstraktsioon solvendi tagasivoolutamisega süsteemi, näiteks Soxhleti ekstraktor;
aseotroopne destillatsioon vedelikus oleva vee (niiskuse) või reaktsioonis tekkiva vee väljatoomiseks, näiteks Deani-Starki aparaat;
destillatsioonikolonnide (fraktsioneeriv destillatsioon ja rektifikatsioon) tagasijooksu nimetatakse flegmaks.

Kondensaatori temperatuuri kontrollimise abil saab tagasijooksuga destillaatorit kasutada selleks, et eraldada erineva keemistemperatuuriga aineid ning kõrgema keemistemperatuuriga komponendid, millel on reeglina suurem molekulmass, tagastada anumasse, aga madalama keemistemperatuuriga komponendid teisaldada mujale.

Seda kasutatakse näiteks alkohoolsete jookide valmistamisel, kus etanooli sisalduse suurendamiseks eraldatakse destilleerimise teel kõrgemal temperatuuril keev vesi ja kõrgemad alkoholid. Eriti puhta viina saamiseks korratakse seda protsessi mitu korda, et lähteainetest ei satuks valmistootesse soovimatud lisandeid. Vahepeal võivad etanooliaurud läbida ka aktiivsöefiltrid. Seda meetodit kasutatakse ka pärast destilleerimist maitsestatud alkohoolsete jookide saamisel. Nende jookide saamisel, mis peavad sisaldama lähtematerjali lõhna ja maitset, on üleajamisprotsessidel oma spetsiifika.

Vaata ka