Jahuti

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Reaktsioonisegu soojendamine (ja segamine) keetmisega ja kondensaadi tagasivoolutamine

Jahuti (ka soojusvaheti) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.

Laboratoorsed jahutid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on väike. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux' kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.

Hoopis paremad soojusvahetina on vesijahutid, milles tsirkuleeriv vesi hoiab temperatuuri püsivalt madala. Vesijahutid koosnevad torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur, ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.

Jahutite põhitüübid on järgmised: Liebigi jahuti, mida kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina, teisi nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm kasutatakse püstjahutitena kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.

Tööstuslikud jahutid[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstuslikud jahutid ehk kondensaatorid ehk soojusvahetid on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks (aurumasinas, auruturbiinis, külmutusseadmes).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kanger, T.; Laasik, M. (koost). Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
  • Timotheus, H.; Tuulmets, A. Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika. Tartu, 1983.