Jahuti

Allikas: Vikipeedia
Reaktsioonisegu soojendamine (ja segamine) keetmisega ning kondensaadi tagasivoolutamine

Jahuti (ka soojusvahetaja) on mõeldud destillatsioonil või sünteesi käigus tekkivate aurude kondenseerimiseks.

Laboratoorsed jahutid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige lihtsam jahuti – õhkjahuti – on piisavalt pikk (klaas)toru, kuid selle efektiivsus on madal. Ka destillatsioonikolonnid nagu näiteks Vigreux kolonn (deflegmaator) on õhkjahutid.

Hoopis paremad soojusvahetajana on vesijahutid, milles tsirkuleeriv vesi hoiab püsivalt madala temperatuuri. Vesijahutid koosnevad torust (sirge, spiraalne, kuulikestega jm), kus liigub kondenseeritav aur ja veesärgist selle ümber. Ehituslikult võib jahutustoru olla ka keskel ja kondenseeritav aur liigub selle ümber.

Jahutite põhitüübid on järgmised: Liebigi jahuti, mida kasutatakse nii kaldjahutina destillatsioonil kui ka püstjahutina ehk tagasivoolujahutina, teisi nagu kuuljahuti, spiraaljahuti, Dimrothi jahuti, sõrmjahuti jm kasutatakse püstjahutitena kondenseerunud aine tagasivoolutamiseks.

Tööstuslikud jahutid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tööstuslikud jahutid ehk kondensaatorid ehk soojusvahetajad on disainitud suure hulga mingi aine auru efektiivseks jahutamiseks ehk kondenseerimiseks. Tehnikas on kondensaator seade auru veeldamiseks (aurumasinas, auruturbiinis, külmutusseadmes).


Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kanger, T.; Laasik, M. (koost). Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2004, 54 lk.
  • Timotheus, H.; Tuulmets, A. Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika. Tartu, 1983.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]