Taagepera mõis

Taagepera loss

Taagepera mõis (saksa k. Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Helme valda Valga maakonnas.

Ajalugu

Mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandil.

Poola ja rootsi ajal olid mõisa omanikeks Rehbinderid, Rootsi rittmeister Heinrich von Rehbinderi (maetud 1630) surma järel 1629 pärisid mõisa tema poeg Wilhelm (hukkus 22.7.1635) ja Wilhelmi vennapoeg Heinrich von Rehbinder (1604–1680), kes 1622. aastal kuningas Gustav II Adolfi vapipaažina oma sõjaväeteenistust oli alustanud, ning nende järel Wilhelmi poeg Wilhelm Christoph von Rehbinder (surnud 1703), kes Haapsalus 1671 endale Läänemaalt Kärbla mõisast pärit naise võttis, müüs mõisa 1674. aastal Rootsi major, Liivimaa maanõunik ja Maarja-Magdaleena kihelkonna Jõe mõisa (Jägel) pärushärra Otto von Stackelbergile ( –1689). Seejärel oli omanikuks Otto poeg, Pärnumaa ja Tartumaa majandusasehaldur Fabian Reinhold von Stackelberg (Holsteini kindralmajori Otto Magnus von Stackelbergi onu) ja hiljem tema pojad, samuti Liivimaa Eesti ala majandusasehalduri ametis olnud Fabian Adam von Stackelberg (1708–1767) ja Pärnumaa maakohtunik Heinrich Johann von Stackelberg ( –1781). Stackelbergide kätte, kelle järgi mõis oma eestikeelse nime sai, jäi mõis kuni 1796. aastani, mil major Otto Fabian von Stackelberg (1764– ) selle 105 000 hõberubla eest 90. aastaks Pornuse mõisast pärit kreisisaadikust Vene major Friedrich Joachim von Oettingenile (1755–1839) pantis ja ise Kanepi kihelkonna Tamme mõisa asus.

1819 sai pankrotti mineva mõisa omanikuks kreisipealik ja Riidaja mõisnik Bernhard Heinrich von Stryk (1746–1829), kes oli 1782. aastast abielus Friedrich Joachim von Oettingeni õe Anna Elisabeth von Oettingeniga (1763–1825). 1822 andis tema mõisa omakorda üle oma pojale Magnus von Strykile (1795–1827). Temalt päris mõisa ainus poeg ja pärija Bernhard von Stryk (1827–1912), kes omakorda 1909. aastal kinkis 370 000 rubla väärt mõisa oma pojale Hugo von Strykile (1860–1941).

Hugo von Stryki ja tema 1896. aastal Taageperal sündinud poja Percy von Stryki kätte jäi mõis 1919. aasta maareformini.

Mõisakompleks

Kuni 20. sajandi alguseni oli Taagepera mõisakompleks üsna tagasihoidlik. Sellest ajast on säilinud vaid üksikud ümberehitatud kõrvalhooned.

Sajandi algul alustasid Strykid Eesti ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist. Hoone projekteeris arhitekt Otto Wildau, kes oli projekteerinud ka lähedalasuvate Holdre ja Karki mõisa peahooned.

Hoone väga liigendatud fassaadi iseloomustavad kaks suurt viilu. Hoone läänenurgas paikneb sihvakas 40-meetrine ümartorn.

Hoone katus oli algselt kaetud kiltkiviga, kuid tänapäeval on see asendatud plekk-katusega.

Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas kannatada.

Peale võõrandamist kohandati hoone kopsusanatooriumiks. 1930. aastate lõpus valmis härrastemaja lähedusse Alar Kotli projekti järgi uus funktsionaalstiilis sanatooriumihoone.

Haigla ja sanatoorium asusid hoones 2000. aastani. Aastast 2002 on hoone eravalduses ja seal tegutseb hotell.

Lossi vaated

• 
  Vaade lossile tagant.
• 
  Fuajee.
• 
  Fuajee.
• 
  Fuajee.
• 
  Trepp teisele korrusele.
• 
  Teise korruse piljardisaal.
• 
  Jahisaal.
• 
  Jahisaal.
• 
  Jahisaal.
• 
  Jahisaal.
• 
  Jahisaal.
• 
  Jahisaal - malelaud Jahisaalis.
• 
  Anna Sophie restoran.
• 
  Anna Sophie restoran.
• 
  Anna Sophie restoran.
• 
  Anna Sophie restoran - lossikass.
• 
  Hugo Saal.
• 
  Hugo Saal.
• 
  Rüütli Saal.
• 
  Rüütli Saal.
• 
  Trepp lossitornis.
• 
  Vaatlusruum lossitornis.
• 
  Trepp lossitorni eelviimaselt korruselt viimasele korrusele.
• 
  Lossitorni viimane korrus.
• 
  Vaade ümbruskonnale lossitorni viimaselt korruselt.
• 
  Vaade ümbruskonnale lossitorni viimaselt korruselt.
• 
  Vaade ümbruskonnale lossitorni viimaselt korruselt.
• 
  Vaade ümbruskonnale lossitorni viimaselt korruselt.

Vaata ka

• Eesti mõisate loend

Välislingid

• http://www.taageperaloss.ee