Mine sisu juurde

Pornuse mõis

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on Halliste kihelkonna rüütlimõisast; sama kihelkonna teise mõisa vaata artiklit Uue-Pornuse mõis

Pornuse mõis (ka Vana-Pornuse mõis; saksa keeles Alt-Bornhusen) oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Halliste valda.

Pornuse kõrvalmõisad oli Ereste ja Läti mõis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pornuse mõisat on 1542. aastal mainitud Bardenhuseni nime all.[2] 1546. aastast oli mõis Schlippenbachide halduses. Sellel aastal tegi Johann von Schlippenbach enda samanimelise nõbuga (Johann III ja Johann IV[3]) 800 marga eest lepingu, mille tulemusel jäi ta Pornuse mõisa ainuomanikuks. Lepingu kinnitas 1550. aastal ordumeister Heinrich von Galen. Lepinguga sai Johann von Schlippenbach ka Naistevalla ja Arriesi küladega. 30. mail 1630 läänistas Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa Wolmar von Schlippenbachile. 6. juunil 1678 jaotasid tema pojad Johann ja Johann Friedrich von Schlippenbach Pornuse mõisa, mille järgi Johannile jäi Vana-Pornuse ning Johann Friedrichile Uue-Pornuse (tuntud ka kui Kaubi mõis). Maanõunik Johann von Schlippenbach pärandas mõisa oma pojale, tulevasele Rootsi kindralmajorile Wolmar Anton von Schlippenbachile. Tema järel võttis mõisa üle Berend Friedrich von Schlippenbach, kelle tütar Siri Charlotta abiellus Kuramaa liini kuuluva Otto Johann von Schlippenbachiga.[4]

12. detsembril 1783 30 000 rubla eest Maria Elisabeth Winter, kes 19. juunil 1785 andis lepingu edasi administratiivkohtunik Joachim Heinrich von Oettingenile. Joachim Heinrichi testamendi järgi päris mõisa 22. märtsil 1819 tema poeg Bernhard Heinrich von Oettingen. 16. novemrbil 1826 tagastas Bernhard Heinrich mõisa 14 680 rubla eest oma vennale Reinhold Axel von Oettingenile.[5]

23. aprillil 1831 ostis Pornuse 26 500 rubla eest kreisikohtunik Kaspar von zur Mühlen. Peale Caspar von zur Mühleni surma võttis mõisa 1. augustil 1862 71 300 rubla eest üle tema poeg Hugo Kaspar von zur Mühlen.[5] 1863 müüs von zur Mühlen ära üheksa talu, talvel ostutehingu sõlminutele anti mõisa poolt ka küttepuid.[6] Peale Hugo von zur Mühleni surma läks mõis tema lese ja laste ühisomandisse. Mõisa viimane omanik oli James Konstantin Kaspar von zur Mühlen. 1919. aastal mõis riigistati.[7]

1970ndateks oli pool mõisa peahoonest kokku varisenud. Säilinud majaosa kasutati elumajana.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016)
  2. "Pornuse". Vaadatud 02.07.2024.
  3. Stavenhagen, Oskar (1939). Genealogisches Handbuch der kurländischen Ritterschaft. Kd 1. Lk 470.
  4. Lk 165 (Hagemeister, 1837)
  5. 5,0 5,1 Lk 298 (Stryk, 1877)
  6. "HALLISTE KIHELKONNA TALUHÄÄRBERID – MOODSA TALUELU SÜMBOLID" (PDF). Lk 136-137. Vaadatud 02.07.2024.
  7. "Kinnistu detailandmed". Vaadatud 02.07.2024.
  8. "Jüri Kuuskemaa – armsad vanad asjad". Vaadatud 02.07.2024.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]