Tšornobõli tuumaelektrijaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tšornobõli tuumaelektrijaam
Panorama of Chernobyl Nuclear Power Plant.jpg
Panoraam Tšornobõli tuumaelektrijaama energiaplokkidest. Vasakul plokid 1–4, paremal poolelijäänud 5. plokk
Koordinaadid 51° 23′ 22,4″ N, 30° 5′ 56,9″ E

Tšornobõli tuumaelektrijaam (ka Tšernobõli tuumaelektrijaam) oli Nõukogude Liidu tuumaelektrijaam nüüdses Ukrainas Kiievi oblastis Tšornobõli keelutsoonis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaama ehitust alustati 1970. aastal Nõukogude Liidus Ukraina NSV-s. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983.

1986. aastal töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, käsil oli 5. ja 6. ploki ehitamine.

Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi.

Jaamast 4 km läänes paiknes 50 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat.

1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Õnnetuse tegelikku ulatust hoiti aastaid salajas, olgugi et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada.

26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis aset Tšornobõli katastroof.

Pärast katastroofi alles jäänud kolm reaktorit seisati, sest kogu jaam oli tugevasti saastunud ja inimestel oli ohtlik seal töötada. Piirkonnas tekkinud energiapuuduse tõttu aga reaktorid peagi puhastati ja taaskäivitati. Plahvatanud 4. reaktori ümber ehitati betoonist sarkofaag. 5. ja 6. energiaploki ehitus peatati.

1. energiaplokk suleti 1996. aasta novembris.

Viimane, 3. energiaplokk suleti 15. detsembril 2000 ametlikul tseremoonial, kus osales ka Ukraina tolleaegne president Leonid Kutšma.

Katastroofijärgsed avariid ja intsidendid tuumajaamas[muuda | muuda lähteteksti]

1991. aasta oktoobris toimus jaama 2. energiaploki masinasaalis tulekahju, milles hävis osaliselt saali katus ja sai tugevalt kannatada üks kahest turbogeneraatorist. Reaktor seisati, radioaktiivset ainet välja ei pääsenud. Pärast kahjustuste hindamist otsustati 2. plokk lõplikult sulgeda.

Sõjategevus 2022. aastal[muuda | muuda lähteteksti]

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa invasiooni ajal Ukrainasse langes Tšornobõli tuumaelektrijaam Vene vägede kätte.[1] Keelutsoonis viibis rohkearvuliselt Vene sõjaväelasi, kelle tegevuse tulemusel tsooni radioaktiivsuse tase tõusis ohtlikult kõrgele tasemele, mis toob piirkonnas pikemat aega viibijatele kaasa "pöördumatud tervisekahjustused".[2]

2022. aasta märtsi lõpus alustasid Vene väed lahkumist tuumaelektrijaamast Valgevene suunas ja olid aprilli alguseks objektilt lahkunud.[3][4] 2. aprillil 2022 heisati objektil Ukraina lipp.[5]

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Chernobyl power plant captured by Russian forces - Ukrainian official". Reuters (inglise). Vaadatud 24.2.2022.
  2. Це вкрай небезпечно, і для окупантів РФ також. Фахівчиня про підвищення рівня радіації на ЧАЕС Suspilne, 1. märts 2022.
  3. Russians start to withdraw from Chernobyl: US
  4. Ukraine war: 'Most Russian troops' leaving Chernobyl, Ukraine says
  5. Украинский флаг снова развивается на Чернобыльской АЭС - ZN.ua, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]