Tõnu Pani

Allikas: Vikipeedia
Tõnu Pani esinemas ettekandega "Teadusfoto 2012" lõpuüritusel

Tõnu Pani (sündinud 29. juunil 1956 Elvas[viide?]) on eesti geoloog ja museoloog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Pani on põllumajandustöötaja poeg.[1]

Lõpetas 1974 Tartu 5. Keskkooli, 1979 Tartu Riikliku Ülikooli geograafia-geoloogiaosakonna, geoloogiamagister (1998, TÜ), väitekiri "Sulfiidi-karbonaatsed lõhetäited Põhja-Eesti paelavas". 1999–2006 TÜ geoloogiainstituudi doktorant.[1]

Oli 1979–1992 Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi geoloogia osakonna juhataja, 1992–1995 peavarahoidja, 1995– varahoidja, ühtlasi 1988–1989 geoloogia ja mineraloogia kateedri vanemõpetaja. Õpetanud geoloogia ajalugu, museoloogiat, mineraloogiat, maateaduse aluseid, geoloogia aluseid, Eesti geoloogiat.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: mineraloogia, petroloogia, teaduslugu, gemmoloogia. Londoni Gemmoloogiaühingu (FGA), Eesti Geoloogia Seltsi, Eesti Muuseumiühingu liige (1989–1992 esimees)., alates 2014 Muuseumiühingu auliige. Umbes 20 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • The history of the Tartu University geological collection. // Museums and collections in the history of mineralogy, geology and paleontolgy. Dresden, 1992
  • Lõhetäited. // Pakri saared – loodus ja inimtegevus. Tallinn, 1998
  • Inimene ja kivid (kaasautorid I. Puura, M. Isakar). // Eesti Loodus (2002) 1
  • Geoloogia õpetamisest Tartu Ülikoolis 1802–1918. // Geoloogia õpetamine Eestis läbi kolme sajandi. Tartu, 2005
  • Geoloogiamuuseum. // Universitas Tartuensis 1632–2007. Tartu, 2007
  • Geoloogilised kogud. // TÜ Loodusmuuseum. Loodusharidus, kogud ja uurimistöö. Tartu, 2007

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.