Sünnitus
Sünnitus ehk sünnitamine on raseduse kulminatsioon, kus üks või mitu loodet väljub naise emakast.
Loote emaihust väljumist nimetatakse sünnituseks, kui rasedus on kestnud vähemalt 28 nädalat. Kui rasedus katkeb või katkestatakse enne seda, nimetatakse seda abordiks.
Normaalne sünnitus kulgeb kolmes etapis:
- emakakaela avanemine,
- loote väljumine emakast emakakaela ja tupe kaudu ning
- platsenta väljumine emakast.
Paljudel juhtudel on vaja teha keisrilõige – loode eemaldatakse ema kehast kirurgiliselt kõhu kaudu. Ameerika Ühendriikides moodustavad keisrilõikega sünnid 31,8% ja Kanadas 22,5% kõigist sündidest.[1][2]
2021. aastal viidi läbi esimene uuring, milles uuriti valgusreostuse mõju lootele ja näidati, et seda tüüpi reostus võib enneaegse sünnituse määra suurendada 13%.[3]
Nõukogude ajal lubati sünnitusmajas emal kohtuda oma vastsündinuga vaid toitmiseks. Isa ei tohtinud näha sünnitust.[4]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Sünnitus |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ CDD.gov
- ↑ CTV.ca CTV News on caesarean sections
- ↑ Laura M. Argys Susan L. Averett Muzhe Yang (22. detsember 2020). "Light pollution, sleep deprivation, and infant health at birth".
- ↑ Kiisler, Vilja (24. märts 2023). "Vabastage Leida Laius!". Eesti Päevaleht. Vaadatud 24. märtsil 2023.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marge Sillaots, Kodusünnitusel lapse surma põhjustanud ämmaemand sai tingimisi karistuse, Õhtuleht, 27. oktoober 2015