Keisrilõige
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2025) |
Keisrilõige on sünnitusabioperatsioon, kus loomuliku sünnitamise asemel (seoses tüsistustega) lõigatakse loode välja läbi kõhu- ja emakaseina. Keisrilõike eesmärk on ema ja lapse või laste elu kaitsmine, püüdes vältida suuremaid tüsistusi. Keisrilõige sooritatakse tihti mitmikute sünni korral.[viide?]
Osakaal
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast taasiseseisvumist moodustasid keisrilõiked kõigist sündidest Eestis kuus protsenti. Alates 2007. aastast on selliste sündide osakaal püsinud 20 protsendi juures. WHO ja Euroopa erialaliitude soovituste järgi võiks osakaal olla ligi 15–20% ning peaks toimuma vaid meditsiiniliste näidustuste korral. Eesti vastav näitaja on võrreldav Põhjamaadega. Mujal Euroopas on protsent kõrgem (nt Poola 44%, Küpros 54%), samas Aafrikas ligi 6%, kuna seal on sünnitusabi vähem kättesaadav.[1]
Lõikuste osakaalu mõjutab see, kas sünnitajal on võimalik sünnitusviisi ise valida, aga ka rahastamine – kui riiklik rahastus on määratlenud keisrilõike kallima protseduurina, motiveerib see haiglat ja arste rahaliselt kasulikumat keisrilõikeid tegema. Samuti mõjutab operatiivset sekkumist protseduuri reguleerituse rangus ning ämmaemanduse arengutase.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 ERR, Airika Harrik | (17. detsember 2025). "Doktoritöö: Eestist on saanud keisrilõigete osas eeskujulik põhjamaa". ERR. Vaadatud 18. detsembril 2025.