Aed-põõsalind
| Aed-põõsalind | |
|---|---|
.jpg) | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Põõsalindlased Sylviidae |
| Perekond |
Põõsalind Sylvia |
| Liik |
Aed-põõsalind |
| Binaarne nimetus | |
|
Sylvia borin (Boddaert, 1783) | |
Aed-põõsalind (Sylvia borin) on tavaline ja laialt levinud linnuliik põõsalindlaste sugukonnast põõsalinnu perekonnast.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-põõsalind elutseb Euroopas, Kaukaasias ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Ta talvitub troopilises ja Lõuna-Aafrikas. Eestis on aed-põõsalind sage haudelind[1] , tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 600 000–900 000 paarile[2].
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-põõsalind meenutab väliselt ja käitumiselt samasse perekonda kuuluvat mustpea-põõsalindu, kuid on veidi suurem. Sulestik on ühetooniline: ülalt hallikaspruun oliivja varjundiga, rinna tagaosa, kõhualune ja sabaalune on valged. Isas- ja emaslindude sulestik on ühesugune. Noorlindude sulestik on samasugune, ainult tuhmim.[1]
Aed-põõsalinnu üldpikkus on 13–14,5 cm. Ta on silmapaistmatu välimusega, hiirekarva laululind. Laul on kiire ja ühtlase tugevusega mulin. See sarnaneb mustpea-põõsalinnu lauluga, kuid on mahedam ja voolavam, ühelaadsem ja flöötivate helideta. Kutsehüüd on täksiv "tak-tak" või "tšek", mida erutusel kiiresti korratakse.[3]
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-põõsalind elutseb lehtmetsades, lehtvõsades, puisniitudel, parkides ja aedades.[3]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-põõsalind saabub Eestisse mai keskpaiku ja lahkub augustis (üksikud septembris). Pesa on kausjas, koosneb korratult kuhjatud rohukõrtest. Kurnas on 4–6 muna. Pojad väljuvad pesast umbes kahe nädala vanuselt.
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Aed-põõsalind toitub putukatest nagu teisedki põõsalinnud. Peamiselt sööb ta mardikaid (kärsaklasi ja poilasi) ning liblikaröövikuid, harvem kiletiivalisi (enamasti lehevaablasi ja nende vastseid), kärbseid ja lutikalisi. Suve lõpul ja sügisel sööb ta meelsasti mitmesuguseid marju ja vilju (kikkapuu, lodjapuu, paakspuu, vaarikas, mustikas jne).[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Loomade elu 6. kd
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 26. oktoobril 2011.
- ↑ 3,0 3,1 Rootsmäe, L., Veroman, H. "Eesti laululinnud" Tallinn: Valgus 1974
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aed-põõsalind |
- Aed-põõsalind andmebaasis eElurikkus
