Svenska Teatern

Allikas: Vikipeedia
Helsingi kesklinnas Kaartinkaupunki linnaosas asuv teatrihoone
Svenska Teatern enne 1935–1936 ümberehitustöid

Svenska Teatern (soome keeles Ruotsalainen Teatteri) on Soome pealinnas Helsingis asuv rootsikeelne teater. Teatrihoone asub Esplanaadi pargi ja Mannerheimintie ristumiskohas Erottaja (rootsi keeles Skillnaden) ristmikul.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene puidust teater[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Helsingi teatrihoone võeti kasutusse aastal 1827: tegemist oli väikese puust hoonega Mikonkatu ja Esplanaadi nurgas. Hoone arhitekt oli Carl Ludvig Engel. Kui teatrihoone kasutusele võeti, ei olnud seal oma püsivat näitetruppi ja seal mängisid erinevad ringi rändavad teatritrupid, mis olid sageli kas teel Peterburi või teel sealt tagasi. Enne teatrihoone valmimist esinesid sellised trupid tagasihoidlikumates tingimustes: nt kauplustes või ühes vanas Kamppi linnaosas asunud tubakalaos, mida tunti nimega "komöödiaait".[1]

Esimene kivihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast seda kui Helsingi oli viimaks oma teatrihoone saanud, muutus teatrikunst väga populaarseks meelelahutuseks ja Engeli teatrihoone jäi kiiresti liiga väikeseks. 1860. aasta 28. novembrist hakati etendusi andma uues teatrihoones, mis asus samal kohal kus Svenska Teatern ka tänapäeval asub (Erottaja ristmikul). Uue kivist teatrimaja arhitekt oli Georg Theodor Chiewitz. Esimene teatris ette kantud tükk oli harrastusnäitlejate poolt esitatud Zacharias Topeliuse ja Fredrik Paciuse "Küprose printsess" (Princessan av Cypern). Uue teatrihoone esimesed näitlejad kuulusid Pierre Joseph Deland'i truppi, mis teatris hooajal 1860–1861 etendusi andis. Seejärel moodustus selle trupi põhjal teatri esimene püsikoosseis. Teatri laval kõneldi algselt vaid rootsi keeles, kuid peagi sai rootslannast näitlejast Hedvig Raa-Winterhjelmist (1838-1907) esimene näitleja, kes rääkis laval soome keelt. Kuna ta ei osanud soome keelt, õppis ta oma teksti lihtsalt pähe.[1][2]

Tänane teatrihoone[muuda | muuda lähteteksti]

Teatrihoones asunud restoran Oopperakellari. Pilt vahemikust 1890-1910.

Vaid kolm aastat pärast teatrihoone kasutuselevõttu hävis see ööl vastu 1863. aasta 8. maid tulekahjus pea täielikult: säilisid vaid poolringikujulised müürid, mis annavad ka tänasele hoonele selle äratuntava kuju. Kuigi tollase teatrihoone arhitektuuri väga ei hinnatud (hoonet võrreldi Esplanaadile päevitama hiilinud suure kilpkonnaga), peeti sündmust suureks katastroofiks. Hoone ülesehitustööd algasid koheselt ja seal sai etendusi anda jälle alates oktoobrist 1866: samas neoklassitsistlikus hoones, kus teater ka tänapäeval tegutseb. Sel korral oli hoone arhitekt venelane Nikolai Benois ja hoone südameks oli tema kuldsetes ja punastes toonides salong. 1867. aastal rajati ka ühing Garantiföreningen för Svenska Teatern, mille juhatus juhib teatrit tänase päevani. Kuni aastani 1887 kandis teater nime "Uus Teater" (Nya Teatern) kuid kuna aastal 1872 oli Helsingisse rajatud ka soomekeelne teater, sai teatri uueks nimeks "Rootsi Teater" (Svenska Teatern).[1].

Teatriga on olnud seotud paljud Rootsis tegutsenud muusikud, sealhulgas Oscar Byström ja Johan Lindgren. Teatri rajamise aastana tähistatakse küll 1866. aastat, kuid teatriga on samal kohal tegeldud seega ka varem. Just seal teatris kanti esmakordselt ette paljud Jean Sibeliuse teosed, sealhulgas tema poeemi "Finlandia" esialgne variant 1899. aasta novembris.[3]

20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Karüatiidid Söderlångviki härrastemaja garaažil
Vaade teatrihoonele Mannerheimintie poolt (1946)

20. sajandi alguses koosnes teatri juhatus peamiselt rootslastest ja lisaks oli suur osa näitlejatest pärit Rootsist. Aastal 1915 võeti vastu ametlik otsus, et teater peab olema soomerootslaste rahvuslik teater. Näitlejatepõuda leevendas aastal 1908 rajatud Svenska Teatern'i kool, kus koolitati rootsikeelseid näitlejaid (algselt Svenska Teaterns elevskola, aastast 1966 Svenska Teaterskolan i Helsingfors). Kui aastal 1979 rajati Helsingisse teatrikõrgkool Taideyliopiston Teatterikorkeakoulu, liideti sellega ka mainitud kool ja jätkati rootsikeelset näitlejakoolitust.[4]

Taaskord aastakümnete möödudes väikseks jäänud Svenska Teatern'i hoonet laiendati ja kaasajastati aastatel 1935-1936 arhitektide Eero Saarineni ja Jarl Eklundi juhtimisel. Hoone fassaad muudeti dekoreeritud fassaadist siledaks funktsionalistlikus stiilis fassaadiks. Kuid hoone salong ja fuajee jäid sellisteks, nagu arhitekt Benois need planeerinud oli. Hoone fassaadi ehtinud karüatiidide uueks omanikuks sai leheomanik ja parlamendiliige Amos Anderson ja tänapäeval asetsevad need Kimitoöni saarel asuva Söderlångviki härrastemaja garaaži lõunatiival. Huvitava kokkusattumusena oli hoone moderniseerimise plaanidega paarkümmend aastat varem tegelenud ka Saarise isa Eliel Saarinen, kuid selleaegne plaan ei teostunud.[1].

Järgmine põhjalikum renoveerimine leidis aset 1980. aastatel. Need tööd toimusid etapikaupa ja peamiselt suviti ning seetõttu ei seganud see olulisel määral teatri tegevust. Aastal 1991, mil hoone tähistas oma 125. sünnipäeva, sai hoone fassaad tagasi osa oma algsest väljanägemisest: avati uuesti tänavale suunatud alumise korruse aknad, mis tegi võimalikuks ka kohviku toimimise majas.[1].

Teatrijuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Teatri juhid pärast 1904. aastat:

Juht Aastad
Konni Wetzer 1904–1916
August Arppe 1919
Nicken Rönngren 1919–1954
Runar Schauman 1954–1963
Carl Öhman 1963–1982
Jack Witikka 1982–1987
Georg Dolivo 1987–1996
Lars Svedberg 1996–2002
Johan Storgård 2002–

Svenska Teatern tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Tänasel päeval on teatril kaks lava: suur lava (Stora scenen) ja minilava (Miniscenen). Kui neist esimesse mahub publikut ligikaudu 500, siis väiksema lava ette on võimalik mahutada 127 inimest. Teatris leiab igal aastal aset ligikaudu 10 esietendust ja teatri palgal on umbes 80 inimest, kellest neljandik on näitlejad. Aastal 2015 külastati teatrit veidi enam kui 110 000 korral ja sellest 96% moodustasid teatri enda etenduste külastajad.[5]

2011. aasta sügisel lõppesid 2010. aasta juunis alanud Svenska Teatern'i hoone renoveerimistööd, mille kogumaksumuseks kujunes 50 miljonit eurot ja mille arhitekt oli Stefan Ahlman. Tööde ajal tegutses teater kahes erinevas kohas: suure lava etendusi anti Bulevardi tänaval asuvas Aleksanterin teatteri majas ja väikese lava etendusi aadressil Erottajankatu 5 asuvas endises kongressikeskuses Den Lilla Skillnaden, mis ehitati teatri vajaduste jaoks ümber. Esimene vastselt renoveeritud majas antud etendus oli 29. veebruaril 2012 ette kantud muusikal "Kristina Duvemålast" (Kristina från Duvemåla).[1].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Historia - Svenska Teatern. Vaadatud 02.01.2017.
  2. TINFO Theatre Info Finland | Brief History of Finnish Theatre. Vaadatud 02.01.2017.
  3. Finlandia. Helsingin Suomalainen Klubi.
  4. I konstens namn. Vaadatud 02.01.2017.
  5. Teatteritilastot 2015. Vaadatud 02.01.2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]