Friedrich Pacius
| Friedrich Pacius | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
19. märts 1809 Hamburg |
| Surmaaeg |
8. jaanuar 1891 (81-aastaselt) Helsingi |
| Matmispaik | Hietaniemi kalmistu |
| Autasud | Püha Stanislavi ordeni 3. klass |
Friedrich Pacius (rootsipäraselt Fredrik Pacius) (19. märts 1809 Hamburg – 8. jaanuar 1891 Helsingi) oli saksa päritolu muusik (eelkõige viiuldaja), helilooja ja dirigent, keda peetakse Soome rahvusliku muusika rajajaks.[1]
Pacius õppis muusikat Saksamaal ning tegutses aastatel 1828–1834 Stockholmis viiuldaja ja muusikaõpetajana. Alates 1834. aastast elas ja töötas ta Soomes, peamiselt Helsingis, kus ta oli pikka aega Helsingi Ülikooli muusikaõpetaja ja muusikajuht.[1] Tema tegevus avaldas olulist mõju Soome muusikaelule ning aitas kujundada rahvuslikku muusikakultuuri.[2]
Heliloojana lõi Pacius mitmekesise loomingupärandi, kuhu kuuluvad ooperid, orkestriteosed ja kammermuusika. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad ooper "Kuningas Karli jaht" (1852), sümfoonia ning viiulikontsert.[2]
Friedrich Pacius viisistas 1848. aastal Johan Ludvig Runebergi luuletuse "Vårt Land". Sellest meloodiast kujunes hiljem mitme rahva hümn: Soome ("Maamme"), Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") ja liivlaste ("Min izāmō").
Paciuse mälestuseks on 1895. aastal püstitatud kuju Kaisaniemi pargis.[2] Ta on maetud Hietaniemi kalmistule Helsingis.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Seija Lappalainen. "Rahvustunde viisistaja Fredrik Pacius" – Teater. Muusika. Kino nr 2/1991, lk 84–86
- Jussi Lehtonen. "Fredrik Pacius: Saksa helilooja – Soome ja Eesti rahvushümni autor". Soome keelest tõlkinud Katrin Raid – Akadeemia 1995 nr 2, lk 247–258
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 "Fredrik Pacius – soome muusika isa". Sirp. 4. juuni 2010. Vaadatud 19. märtsil 2026.
- 1 2 3 "Fredrik Pacius". HAM (Ameerika inglise). Vaadatud 19. märtsil 2026.